Võrtsjärve-äärsed vallad kevadisest lume sulamisest tingitud suurvee ja üleujutuste pärast ei muretse ning erilisi abinõusid kasutusele võtta ei kavatse.
Vallajuhid suurvee pärast ei muretse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeerium saatis kõigile omavalitsustele kirja, milles tuletas meelde, et inimestel tuleb valmistuda kevadiseks suurveeks. Viljandimaal teeb lume sulamisest tingitud suurvesi elu keeruliseks Võrtsjärve-äärsetes valdades ja Soomaal.
Tarvastu ja Kolga-Jaani valla juhid oma elanikke hoiatama ning keskkonnaministeeriumi kirja edasi saatma kippunud ei ole. Mõlemad vallavanemad on seisukohal, et kuna suurvesi on iga-aastane loodusnähtus, pole põhjust sellest suurt numbrit teha.
Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur leiab, et vesi kuulub selle piirkonna eluolu juurde ja midagi uut oodata ei ole.
«Võrtsjärv on igal aastal pisut üle kallaste kerkinud ja ma eeldan, et ka Põltsamaa jõgi ei ulatu tänavu oma sängist väga kaugele,» lausus Kaur rahulikult.
Kalevi Kauri sõnul on omavalitsustel suurvee takistamiseks üsna vähe teha ja igaks juhuks ta mingeid tammisid vee peatamiseks ehitama ei hakka.
«Looduse vastu ju ei saa ja ma ei usu, et sel kevadel suurt üleujutust tuleb. Võib-olla kellelgi tungib vesi keldrisse, aga see on meie madalatel maadel tavaline probleem,» kõneles ta.
Sama meelt on Tarvastu vallavanem Alar Karu. Üle-eelmisel aastal viis Tarvastu jõe vesi kaasa paisjärve paisu, Pikru ja Linnaveski tamm jäid puutumata. Vallajuht usub, et tammide omanikud on iga-aastase suurveega harjunud ning arvestavad ka selle kevadega kaasnevaid ohte ja reageerivad üleujutusele õigel ajal.
«Kõige suuremat ohtu kujutabki kevadine suurvesi meie vallas ainult jõgedele ehitatud tammidele. Võrtsjärv tuleb igal aastal vähem või rohkem üle kallaste. Kalda ääres elavad inimesed on sellega harjunud ning erilist ohtu oodata ilmselt pole,» rääkis Karu.