Pärnu Mai rajooni korteriühistu otsustas naabrite üllatuseks päeva pealt oma krundi piirata, blokkides nii ümberkaudsete majade elanike sissesõidu Mai tänavalt. Linnavalitsus ei saa pahaseid naabreid aidata, sest juriidiliselt on kõik korrektne.
JOKK Pärnu moodi: kortermaja elanikud sulgesid naabritele tee (18)
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
9. mai 2017, 06:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liia Vahemets on elanud Papiniidu 29 kortermajas aastakümneid ja pääsenud autoga segamatult kodumaja juurde Mai tänavalt. Kuid möödunud nädalal olid naabrid Papiniidu 27st oma krundi piiri järgi kivid ladunud ja postide vahele punase lindi tõmmanud.
“Kas me hakkame nagu keskajal müüre enda majadele ümber ehitama?” küsis sellest vaatepildist ärritunud Vahemets. Nüüd tuleb paljudel naabritel sõita parklasse ringiga Papiniidu tänavalt. Kuigi otseselt kellegi kodutee pole lõpuni takistatud, avaldas Vahemets muret, kuidas näiteks kiirabi või tuletõrje teab, et Mai tänavalt on sissesõit kinni ja tuleb minna ringiga, pealegi väga kitsast ja katkist sõiduteed pidi. “Mõelge, kui kõik nii teeks ja hakkaks oma krunte piirama! Nii ei saaks enam lõpuks keegi oma koju liikuda,” kinnitas ta.
Papiniidu 29 korteriühistu juhatuse esimees Kalev Päit jagab Vahemetsa arvamust, et olukord on totter. “Mitte keegi ei pöördunud meie poole mingisugusegi mure või plaaniga, see piire lihtsalt tekkis järsku,” tõdes ta.
Mõelge, kui kõik nii teeks ja hakkaks oma krunte piirama! Nii ei saaks enam lõpuks keegi oma koju liikuda.
Liia Vahemets
Kõnealused piirded parklasse laotanud Papiniidu 27 korteriühistu juhatuse esimees Kaarel Koppel ütles, et tegemist pole avaliku parkla, vaid kortermaja siseõuega ja nende maja elanikke on aastaid häirinud see, et autod hoovist läbi sõidavad.
“Tegime seda, sest inimesed soovisid nii,” põhjendas Koppel. Lisades, et piirded ei takista kellelgi koju minna. “Vahest kümme meetrit läheb pikemaks, aga vähemalt mitte läbi meie koduõue. Miks nad Papiniidu tänavat ei kasuta?”
Küsimusele, miks naabritega enne piirete panekut ei räägitud, vastas Koppel pärimisega: “Kas nemad kooskõlastasid meiega, kui nad meie akna all oma autosid hoidsid?” Seega leidis ühistu esimees, et naabreid polnud vaja hoiatada.
Ühistu esimees mainis sedagi, et elanikke häirisid naabrite autod Papiniidu 27 parklas. Nii kulutaski ühistu 2000 eurot ja ümbritses krundi kivide, postide ja lintidega.
Päit ütles, et ei usu parkimisega seotud põhjendusi, sest tema kortermajal on oma suur parkimisala. “Teiste majade elanikud pargivad samuti seal, me pole sellest kunagi probleemi teinud,” selgitas ta. “Andsime isegi tüki oma krundist Papiniidu 30-le.” Päidi ütlust mööda ei tuleks ta selle pealegi, et naabrite liikumist piirata.
Muret tunnevad sama kandi ülejäänud korteriühistudki. Näiteks avaldas Mai 59 ühistu esimees Jaan Gustavson Papiniidu 27 elanike käitumise suhtes hämmingut. “Üllatav on see küll,” kostis ta.
Gustavson möönis, et autoga liiklejaid häirib piire kindlasti. Ta tõdes, et eramaale pandud tõkete näiteid leiab kõikjalt Eestist ja ju võtsid naabrid sellest tendetsist eeskuju. “Ütleme nii, et see (piire, toim) ei muutnud ühe maja elanike liiklemist, vaid liikluskorraldus muutus kõigile naabritele,” nentis Gustavson.
Pea kõik ülalmainitud inimesed on juhtunu tõttu abi otsinud linnavalitsusest, kuid tulutult. Rae pressiesindaja Gerli Kõiv tunnistas, et Papiniidu 27 korteriühistu otsus on toonud hulga pahaste elanike kirju.
“Erakinnistul linnavalitsus liiklust reguleerida ei saa,” toonitas Kõiv. “Kuna ligipääs naaberkinnistutele on tagatud, ei näe linn põhjust sekkuda.”
Linna majandusosakonna liikluse spetsialist Toomas Tammela vastas, et omanikel on õigus oma maal tegutseda, kuid avaldas lootust, et sedasorti piiramistega ei teki olukorda, kus elanikud üldse kodule ligi ei pääse.