Pühapäeval toimus Eestis tavaks kujunenud varakevadine linnalindude loendamise võistlus. Pärnumaa linnad tänavu ei osalenud või vähemalt ei saatnud Eesti ornitoloogia ühingusse (EOÜ) loenduse tulemusi.
Linnalinnud jäid Pärnus loendamata
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
30. märts 2011, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EOÜ nõukogu liige Tarvo Valkner arvas, et Pärnu võis vaatlusest loobuda, kuna tänavune kevad on hiline ja mere ääres näis olevat vähe lootust saada üleriigilises võistluses väärikat kohta esimeste hulgas.
“Sellest on kahju, et Pärnu loobus, sest just Pärnu oli Haapsalu kõrval linn, kus varakevadine linnuvaatlus üleriigiliseks traditsiooniks muuta aidati. Minu andmetel ei loendatud linde ka Kilingi-Nõmmes, kus seda varem on tehtud, ega Sindis, kus seda pole kunagi meie võistluse raames tehtud,” rääkis Valkner. “Pärnu inimesed osalesid vist hoopis Mõisakülas lindude loendamisel, kusjuures sisemaa väikelinnade arvestuses jõudis Mõisaküla kõrgele kohale, loendades 30 linnuliiki.”
Linde loendati Pärnu-Jaagupis
Linnuvaatluse võistluse korra kohaselt võivad meeskonnad olla kahe- kuni viieliikmelised ning vähemalt pool võistkonnast peab loendatud linnuliiki nägema või laulmas kuulma. Võistlus toimub alati märtsi viimasel pühapäeval 5–13.
Pärnu loodus- ja tehnikamajas linnuteadust õpilastele tutvustav ja Kaelase koolis õpetajana töötav harrastusornitoloog Eedi Lelov luges pühapäeval linde Pärnu-Jaagupis. Kuna Pärnu-Jaagupi pole linn, tegi ta seda võistluse reglemendi vastaselt üksi ja tuvastas 17 linnuliiki.
“Järgmisel aastal tahaksingi, et linnalindude vaatlemise võistlusse haarataks ka alevid ja alevikud, millest mõni on rahvaarvult ja hoonekogumilt suurem kui nii mõnigi väikelinn,” sõnas Lelov. “Mis puutub Pärnusse, siis minu teada Vana-Pärnus siiski keegi loendas linde. Kes nad täpselt olid või miks nad andmeid ornitoloogiaühingule ei saatnud, ma ei tea.”
Lelovi sõnade järgi on huvi linnuvaatluse vastu Pärnumaal raugemas, sest mitu vana aktiivset harrastusornitoloogi on oma tegevuse lõpetanud. Samal ajal teeb Pärnu loodus- ja tehnikamaja pingutusi, et kasvatada peale uus põlvkond linnuhuvilisi.
“Aprillis korraldame lastele linnulaulu kuulamisi ja lindude liigilist määramist hääle järgi, mais on meil kavas linnuretked loodusesse, et eri linde kohata,” tutvustas Lelov oma tegemisi loodus- ja tehnikamajas.
Binokkel, kaamera ja makk
Selleks, et linde vaadelda, on vaja kas head binoklit, mis vanas vääringus maksis umbes 1500 krooni, korraliku objektiiviga fotoaparaati, mis on veel kallim, või head magnetofoni, et linnulaulu lindistada.
“Head on kaamerad, mis ühtaegu filmivad ja salvestavad helisid,” õpetas Lelov. “Nii et linnuretkelt tagasi tulles oleks võimalik kas siis interneti, raamatute või heliplaatide abil linnud liigiti määratleda.”
Lelov tõi näite Alutaguselt, kus ta lindistas Eestis üsna haruldase karvasjalg-kaku pesakonna hääled, varem polnud tal see õnnestunud. “Lindistamine on kindlasti üks lindude vaatluse viisidest,” julgustas Lelov inimesi minema linnuhääli püüdma.
Tänavu võttis linnalindude loendamise võistlusest osa 14 linna. Esikoha sai Tallinn, kus liigitati 49 sulelist, teiseks jäi Haapsalu 48 liigiga, kus linnalindude kevadine loendus 2002. aastal alguse sai.