Grete Naaber: Hularatas või veeämber?

Grete Naaber. Foto: PP

Igal aastal enne emadepäeva meenub mulle lapsepõlves kuuldud lugu. Ei mäletagi enam, kas seda loeti mulle ette või jutustati õhtuti. Minu lapsepõlves peeti veel videvikku: tuld ei süüdatud ja hämaras räägitu oli pisut ilmutuse moodi, jäi hästi meelde.

Vahel oli külas teisigi peresid, nii et võin öelda: mind on mõnel määral kasvatanud kogu küla. Terveks eluks talletasin järgneva.

Kaks ema täidavad kaevul oma ämbrid veega, upitavad need kaelkooguga õlale ja seavad sammud kodu poole. Vastu jookseb kaks poissi.