/nginx/o/2017/02/27/6391335t1hade6.jpg)
/nginx/o/2017/05/31/6728067t1h932e.jpg)
Viis sajandit tagasi naelutas Martin Luther Saksamaal Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu, algatades usupuhastuse, mille tagajärjel kadusid kirikutest kunstiteosed ja jumalateenistus muudeti ladinakeelsest emakeelseks. Luterlikust koraalist kasvas välja eestlasi ühendav laulutava, mis omakorda pani aluse laulupeotraditsioonile.
Tähistamaks reformatsiooni aastapäeva, kannab XV Pärnu rahvusvaheline orelifestival nime "Reformatsiooni järelkajad". Muusikaarmastajatele avaneb võimalus nautida orelimuusikat Eliisabeti kirikus igal reedel juunist augustini.
Festivali kontsertidel on aukohal luteri koraal. Orelifestivali kunstilise juhi Ines Maidre sõnutsi on sellest saanud ammendamatut inspiratsiooni Johann Sebastian Bach ja paljud teised heliloojad tänapäeva džässorganistideni välja, kelle loomingus on koraal teinud uskumatuid stiilikukerpalle, esinedes muu hulgas nii tango- kui rokiseades. "Tänavusel festivalil võib veenduda selles, et koraal pole üksnes range koguduselaul. Selle kohanemisvõime, funktsionaalsus ja igihaljus on hämmastavad," selgitas Maidre. Koraaliviisidele on üles ehitatud festivali avakontsert "Läänemere muusikapärlid". Orelipidustuse juhatavad sisse Tallinna Kaarli kiriku organist Piret Aidulo ja bariton Ott Indermitte rahvusmeeskoorist.
Mitu selleaastast kontserti langeb ajaloolistele tähtpäevadele. Nii kõlavad võidupüha kontserdil heroilised fanfaarid ja Prantsuse revolutsiooni aastapäeval mängitakse orelil "Marseljeesi".
Esinema saabuvad organistid ja muusikud Eestist, Poolast, Slovakkiast, Hollandist, Belgiast, Norrast ja Saksamaalt. Noorim esineja on tänavu 15aastane Erik Rajamägi, kellel on juba ette näidata kolmanda koha auhind 2017. aasta Moskva noorte organistide konkursilt.
Orelimängijatele pakuvad inspireerivat muusikalist seltskonda lauljad ja keelpillimängijad. Eriti huvitavas koosluses tuleb koostöökontsert SaxFestiga, kus oreliga teeb kaasa saksofoni, viiuli ja vioola trio.