/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
/nginx/o/2017/06/05/6752255t1h7d3d.jpg)
Nii mõneski kohas Pärnumaal muutub kraanivesi aeg-ajalt ebameeldivalt pruuniks, määrib pesu või kraanikausi ja viimaks võib hakata terviselegi. Terviseamet hurjutab pea igal aastal siinseid valdu ja vee-ettevõtteid, kuna nende joogivesi ei vasta nõuetele.
Nii näitasid viiel järjestikusel aastal Häädemeeste keskkoolist võetud proovid, et sealse kraanivee rauasisaldus on ületanud normi ligemale kuus korda: eelmise aasta lõpus oli liitris vees rauda lubatud 0,2 milligrammi asemel 1,26.
Häädemeeste elanik ja kooli eksdirektor Raimu Pruul märkis, et tema tassi jõuab puhas vesi, aga seda ainult läbi kolme filtri. “Vee-ettevõte väidab, et pumplast tuleb välja ideaalne vesi. Ju on torud nii kehvas seisus, et sealt tuleb igasugust kraami kaasa ja mul filter ühe päevaga umbes on,” selgitas ta. Pruul lisas, et koolis kõlbab vesi juua, kuid see tekitab kergesti roostet ja plekke.
“Töö käib täie hooga,” kommenteeris kohaliku vee-ettevõtte Häädemeeste VK juhataja Harald Kalmet. Ta lubas, et sügiseks saavad seitse pumbajaama rauaeraldamise seadmed, raha selleks tuli keskkonna investeeringute keskuselt (KIK).
Kuid terviseameti andmebaas näitab probleeme joogiveega mujalgi Pärnumaal. Näiteks sai Vändra vald alles paar nädalat tagasi ametilt noomiva kirja, et omavalitsus pole küllalt tihti vee kvaliteeti kontrollinud ja mitmes kohas ei vasta kraanivesi nõuetele.
Vändra valla Kirikumõisa külas on rauane vesi muret teinud aastaid. Kohalik elanik Lembit Kalmus ütles, et vesi kõlbab küll juua, aga ajab kergesti koduse metalli roostetama. Tema võtab joogiks vett puurkaevust.
Vallavanem Jaanus Rahula väitis terviseametile vastupidi, et vallavalitsus on vee kvaliteeti kontrollinud korrapäraselt. Ta märkis, et pumplast tuleb välja puhas vesi, kuid rauaga “rikastab” seda Kirikumõisa vana torustik.
Kergu külas on aastaid kraanivees leidunud liiga palju ammooniumi. Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Knut Tamm selgitas, et Vändra näitajad veel inimestele ohtu ei kujuta, vaid tähendavad kerget saasteohtu.
Rahula ei teagi täpselt, kust kõnealune aine vee sisse on saanud. Tema sõnutsi ilmneb probleem tavaliselt kevadel. Vallavanem ütles, et mais paigutati külla uued torud, mis loodetavasti olukorda parandavad.
Kolmanda näite Pärnumaa probleemse kraanivee kohta leiab Audru vallast, kus Jõõpre, Kihlepa, Kõima ja Liu külas on vee kvaliteet aasta-aastalt märgatavalt kõikunud.
Kõimas on mangaani norm ületatud juba mitu aastat. Kihlepas on samuti probleeme mangaani ja Jõõpres ammooniumi ja rauaga.
Äärmuslikem näide leiti aga 2014. aastal Sauga valla Nurme külas, kus mangaani oli üle normi lausa kümnekordselt. Viimati mõõdetud tulemus probleemi enam ei näita.
Audru veevärgi eest vastutava AS Pärnu Vee tehnilise teeninduse juht Roman Vaba nentis, et vee kvaliteet teeb kohati tõesti muret. Tema selgitust mööda tuleneb ülemäärane ammoonium ja raud üldjuhul sellest, et enne vee puhastamist on need näitajad väga erinevad ja keeruline on puhastusseadmeid seadistada nõnda, et välja läheks alati normikohane vesi.
Jõõpres näiteks on pikk torustik: mida kauem rauarikas vesi torudes on, seda hullemaks ta muutub. “Oleme soovitanud Jõõpre majadel igasugused filtrid vahelt ära võtta. Filter aeglustab veevärki, rauabakterid jäävad filtri külge kinni ja hakkavad paljunema, olukord muutub hoopis hullemaks,” põhjendas teeninduse juht.
Vaba jutu järgi üritatakse probleemi lahendada harilikust tihedama läbipesuga.
Tamm lisas, et Pärnumaale on veel omane joogivee liigne fluoriidisisaldus, kuid nüüdseks on jäänud vaid mõni selles suhtes muret tekitav veevärk. Kõige rohkem muret fluoriga ongi Audru vallas ja eriti võib see vohada kaevu- ja põhjavees. Kanalisatsioonis on selle aine kogus viimastel aastatel püsinud üldjuhul normis.
Samal ajal mõõdeti viimati nii Häädemeestel Treimanis kui Ares Niidu külas liitris kraanivees kaks milligrammi fluoriidi lubatud poolteise asemel.
Eestis peab ligemale 25 000 inimest leppima nõuetele mittevastava joogiveega.
Levinumad saasteained Pärnumaa kraanivees
Raud
Rauarikas vesi ajab roostetama kodumasinad, määrib pestes rõivad või nõud, aitab vohada haisvatel bakteritel ja võib põhjustada eri haigusi. Mida kauem rauarikas vesi torustikus seisab, seda hullemaks see muutub.
Fluoriid
Fluoriid avaldab siin esile toodud ainetest kõige otsesemat mõju inimese tervisele. Fluoriid tekitab suuremas koguses luustiku- ja hambahaigusi.
Ammoonium
Selle aine kõrge näit võib tähendada veevärgi avatust keskkonnale (saasteohtu), kuid inimesele ei pruugi ohtlik olla. Ammooniumi satub vette sõnnikust, väetistest või reoveest.
Mangaan
Mangaan määrib pesu ja kraanikausse ja suures koguses annab veele äratuntava haisu ja tooni. Mangaani on inimesel vaja, kuid joogivees ja ohtral hulgal mõjub see närvisüsteemile hoopis halvasti.
Allikas: Eestivesi.ee / terviseamet / PP