Maapind on tänavu kevadel pehmem, mistõttu imendub sulavesi kiiremini kui eelmisel aastal. Lõuna-Eesti jõgede veetaseme kõrgaeg võib saabuda juba selle nädala lõpus.
Kevadise suurvee algus on väga intensiivne
5. aprill 2011, 00:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lõpuks hakkas lumi tõesti sulama,» märkis Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloog Ene Randpuu. «Seekord on kevadise suurvee algus väga intensiivne, järsk tõus tuli väga äkki.»
Hüdroloogi sõnul on kevadist suurvett praegu näha kõige rohkem Lõuna-Eestis Valgamaal.
Ööpäeva vältel on märkimisväärselt tõusnud suurim Võrtsjärve toitja – Väike Emajõgi, mis oli eile hommikuks kerkinud juba 73,3 sentimeetrit. Emajõkke voolavad Porijõgi ja Elva jõgi olid eile hommikuks tõusnud vastavalt 51,8 ja 48,5 sentimeetrit.
Pedja jõgi kerkis 35,1 sentimeetrit. Samasse vesikonda kuuluv Põltsamaa jõgi on olnud tagasihoidlikum, tõustes vaid 18,7 sentimeetrit.
Ahjal ja Võhandul, kus vesi mullu enim tõusis, on kevadveed sängi paisutanud mõnevõrra aeglasemas tempos, vastavalt 28,3 ja 27,4 tõususentimeetrit.
Alles algus
Alanud on ka kardetud veetaseme tõus Emajõel. «Emajõgi on tõusnud 30 sentimeetrit, mis on Emajõe jaoks mõne päevaga väga intensiivne tõus,» märkis hüdroloog. Tavaliselt kerkib Emajõgi enne suurt tõusu tasapisi pea nädala, nii neli-viis sentimeetrit ööpäevas.
Eelmise aasta 4. aprilli hommikul ulatus Emajõgi Tartus 257 sentimeetrit üle mõõdulati nulli, eile aga 135 sentimeetrit. Võrtsjärv peaaegu polegi veel tõusnud – vahe võrreldes pühapäeva hommikuga oli vaid 1,8 sentimeetrit.
Randpuu sõnul on see kõik alles algus, sest näiteks Emajõel minevat tõusu algusest selle tipuni tavaliselt paar nädalat.
«Võib-olla sel aastal on see asi kärmem, kuna temperatuur on küllalt kõrge ja päike särab, aga kokku läheb ikka kümne päeva ringis,» ennustas Randpuu suurvee kõrgaega Emajõel. «Oleneb sellest, kas tuleb vihma või mitte. Lõunapoolsetel jõgedel võib kõrgaeg olla isegi juba selle nädala lõpus,» ütles Randpuu.
Randpuu rääkis, et Põltsamaa ja Pedja jõel on probleemiks see, et seal on palju elektrijaamade paise. Paisu taga on alati ka väike paisjärv, millel on paks jää peal. Jääkooriku sulamine võtab aega ja kui vooluvees toimub vee liikumine, siis võivad paisu taha jäävad alad kergesti sattuda üleujutuse alla.
Randpuu ei osanud ennustada, kas suurvesi võiks saavutada eelmise aasta taseme. «Lund veel on, veevaru lumes veel kah,» tõdes ta. «Kui kõrgele see vee pressib, võib öelda mõne päeva pärast. Suurvesi tuleb ikka enam-vähem korralik.»
Eelmisel aastal oli maapind korralikult läbi külmunud ja lume sulamise periood oli pikem – algas varem ja mitte nii intensiivselt. Hüdroloog märkis, et kuigi maapind olevat tänavugi mõne sentimeetri sügavuselt läbi külmunud, on pinnas siiski suhteliselt sula.
«Maapind on poorne ja veel on võimalust maa sisse minna küll. Võib-olla hoiab see kõige suurema vee ära,» arutles ta. «Kui ilmad oleks veidi jahedamad ja lume sulamine veniks, siis oleks lumel aega sinna sisse vajuda, aga kui nii intensiivselt soojust annab, siis jätkub vett nii mulda kui jõkke.»
Mullu kevadel oli hullem
Ilmselt just pehme ja vett imava maapinna tõttu polnud eile Tallinna ümbruses suuremaid uputusi näha. Kuiva jalaga pääses liikuma nii Lagedil, Pirita jõe käärus asuval Põllu põiktänaval, mis mullu kevadel täiesti vee alla jäi, kui ka Rae vallas Kopli külas, kus aasta varem osa elamuid keset vett seisis. Isegi kevadiste uputuste poolest kurikuulsa Peetri küla teed Rae vallas olid valdavalt kuivad ja kippusid isegi tolmama. Vaid Suurekivi teel kattis vesi tänava, kuid aedadesse ja hoovidesse – rääkimata majadest – vesi tunginud pole.
Ka Soomaal hakkas vesi tõusma
Soomaa kanuumatkade korraldajad teatavad veebilehtedel, et laupäeval hakkas vesi tõusma.
Kanuumatkade giid Algis Martsoo andis Facebooki loodud Soomaa konto kaudu teada, et kui laupäeval kerkis vesi Riisa veemõõdujaamas ühe millimeetrit tunnis, siis pühapäeval oli tõusu kiirus seitse millimeetrit tunnis.
Seda, kui suureks võib uputus tänavu kujuneda, ennustavad Soomaa kohalikud elanikud erinevalt. «Enamik kohalikest pakub, et uputust ei tule üldse, ja väga vähesed pakuvad, et tuleb läbi aegade suurim,» kirjutas Martsoo.
31. märtsil ennustas Soomaal elav Indrek Hein, et olukord kisub ilmselt hulluks. «Kipub vägisi, et tuleb jälle ehitama hakata,» viitas ta vajadusele kariloomadele parved alla ehitada.
Mullu kevadel oli Soomaal viimase 54 aasta suurim üleujutus. Kõige kõrgem veetase oli eelmisel aastal 6. aprillil, kui vesi jõudis Riisal tasemeni +4,94 meetrit. (Sakala)