Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eksimus tee-ehitusel hävitas elumaja

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Üleujutused ja tänavamüra: üldjuhul igati tänuväärne Pärnu Tallinna maantee ja Ehitajate tee ristmiku neljarealiseks ehitamine sundis läheduses elavat Peeter Krimmi läbima lõputuna tunduvat kadalippu. | FOTO: Urmas Luik

Viltu vajunud hoone, pragunevad ja hallitanud seinad ning jala all märgatavalt painduv puitpõrand – Pärnu majaomanik Peeter Krimm jäi tee-ehituses tehtud valearvestuse tõttu ilma kodust, sunniti kolima sauna ja sai vastutasuks seitse aastat peavalu.

2010. aastal vallutas Tallinna maantee 99 kinnistu hallituslehk ja automüra. Krimm ei suutnud seda enam taluda ja kolis ümber 30ruutmeetrisesse sauna, mille aja jooksul elamiskõlblikuks muutis.

Elamu muutub samal ajal aina kasutuskõlbmatumaks ja arvatavasti ei annagi seda enam päästa. “Isegi küttepuid ei saaks sealt enam,” analüüsis kogenud ehitusekspert Ain Birk. “Lammutaks maha, aga ta on väga hea müratõke: saan öösel vähemalt magada,” ütles Krimm.

Krimmi peavalu algas 2010. aastal, kui Ehitajate tee ja Tallinna maantee ristmikku neljarealiseks ehitati. Töömehed ajasid ehituse vahetusse lähedusse jääva Tallinna mnt 99 ees kraavi täis ja see samm sai saatuslikuks.

Kui siis veel oleks saanud midagi päästa, tundub praegu ainuke võimalus see lammutada. Ain Birk

Nimelt kogus sama kraav varem vihma- ja lumesulamisvett. Süsteem toimis Krimmi sõnutsi ideaalselt, kuid pärast kraavi kadumist tabasid kinnistut peagi üleujutused.

Krimm küsis töömeestelt joonised ja avastas, et kuigi ristmiku ehitamisel vee ärajuhtimiseks sellekohane võimas toru maasse paigaldati, jätsid ehitajad selle millegi kasuliku külge liitmata: projekteerija oli unustanud drenaaži projekteerida.

Linlase arvates saanuks probleemi vältida, kui maanteeamet oleks ümberkaudsetele elanikele projekti enne ehitama asumist tutvustanud, kuid seda ei peetud vajalikuks.

2010. aasta aprillist uputas Tallinna maantee 99 hoovil pea iga vihma ja sulaga. Nii oli kinnistu pidevalt vee all 14 kuud järjest, kuni lõpuks Krimmi soovil drenaaž tee äärde ikkagi ehitati.

Birk tõdes, et selle ajaga jõudis vesi teeäärsele elamule märkimisväärselt kahju teha. Ahjud, pliit, korstnad, põrandad, aluspalgid lagunevad praegugi. Tõenäoliselt on tuntavalt kannatanud vundamentki.

Birk käis maja vaatamas 2010. ja 2013. aastal ja järeldas, et maja oli vahepeal saanud olulisi veekahjustusi. “Kui siis veel oleks saanud midagi päästa, tundub praegu ainuke võimalus see lammutada,” lausus ta. Lisades, et vaatab maja selle mõttega iga kord, kui sellest mööda sõidab.

Ei pea olema ehitusekspert, et märgata, kuidas loodus on maja vastu karm olnud. Foto: Urmas Luik | FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees/

Krimm asus maanteeameti vastu võitlusesse ja algas aastatepikkune vihane kirjavahetus.

Elanikule laekus dialoogi käigus igasuguseid vabandusi, miks ehitusel eksimus juhtus: küll olid linnaplaneeringud vanad või süüdistati kõiges ehitajat. Peale selle rünnati Krimmi, et too oli ise oma hoovis sademeveetoru äravoolutoruga ühendanud. “Poleks ma seda teinud, oleks hoov veel hullemini ujunud,” selgitas mees.

Lootust andis tollane majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe, kes selgitas, et igal juhul peab kinnistute kuivendamine olema tagatud pärast ehitustki ja tööde tellijal tuleb rikutud süsteemid taastada.

Maanteeamet sellega ei nõustunud ja Krimm läks riigi vastu kohtusse. Nüüd nõuab ta majale tehtud kahju, võimaliku tulevase kahju ja kõrge mürataseme tõttu riigilt ligemale 90 000 eurot.

Krimm selgitas, et Ehitajate teelt tulevad rekad koguvad tuure just tema maja ees ja müra on väljakannatamatu.

Lisaks veekahjustustele on elu maantee lähedal väljakannatamatu üle normi tõusnud müra tõttu. Foto: Urmas Luik | FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees/

Pärnu Postimees kirjutas möödunud oktoobris, et terviseamet mõõtis paika pandud nõudest kõrgema mürataseme nelja läheduses asuva maja (Tallinna mnt 99, 103, 106 ja 107) hooviküljel, eriti palju on normi ületatud öisel ajal.

Olgu märgitud, et maanteeamet keeldus ajakirjanikule selgitusi jagamast, viidates just käimasolevale kohtuprotsessile, tahtmata selle tulemusi mõjutada.

Kohtus on maanteeameti juristid oskuslikult viidanud nõude aegumisele ja asunud vasturündele, kritiseerides Krimmi kinnistu vee ärajuhtimise süsteeme.

Harju maakohus võttis vedu ja jättis esialgu hagi rahuldamata, öeldes, et nõue on aegunud. Seaduse järgi aeguvad nõuded kolme aastaga ja kohus leidis, et nõude pidanuks esitama kolme aasta jooksul alates 2010. aastast, kui ekspert maja esimest korda üle vaatas. Kohtusse jõudis hagi aga 2014. aasta veebruaris.

Krimm põhjendas, et järgmise kolme aasta jooksul lootis ta probleemi lahendada ametiga läbi rääkides. Ta kaebas maakohtu otsuse edasi.

Tänavu 31. märtsil ei nõustunudki ringkonnakohus algse otsusega ja saatis asja uuesti maakohtu vaagida.

Krimm nentis, et üleujutused painavad tema krunti endiselt, olgugi tema kinnistu ees drenaaž olemas. Maapinna kaudu imbuvat vesi läbi kuivenduseta naaberkinnistute ja maja seisukord halveneb seetõttu iga päevaga.

Kohtuasja käigus kinnitas Birgi ja Krimmi juttu erapooletu ehitusekspert Tallinnast, märkides samuti, et maja veekahjustused on märkimisväärsed.

Tagasi üles