Esialgu üheksa töötajaga Pärnu Haldusteenused peab julgeid plaane

Vana-Pärnu kalmistu hullusti mäda aia renoveerimise projekt on tehtud enne masu. Seepärast pole kavandatu praegu jõukohane ning aed korrastatakse jupp haaval. Foto: Urmas Luik

Märtsi keskel põhikirja saanud osaühing Pärnu Haldusteenused on sõlminud töölepingu üheksa inimesega, viimati äsja kahe töömehega, kes nüüd koristavad Metsakalmistul lumemurdu.

„Eilsest alustas reaalselt tööd esimene brigaad: koos töötukassaga võtsime tööle kaks pikaajalist töötut,” ütles OÜ Pärnu Haldusteenuste juhataja Raul Sarandi kolmapäeval. „Kui need on sotsiaalsed töökohad, siis selliseid töökohti tulebki luua, sest nii riik kui omavalitsus peavad oma kodanike eest hoolitsema, see on elementaarne.”

Sama raha eest enam töid

Peale kahe nimetatu on Pärnu Haldusteenuste hingekirjas Vana-Pärnu, Alevi, Metsakalmistu ja Uulu kalmistu vaht, Uulu surnuaia töömees, ettevõtte töövahendite eest hoolitsev spetsialist ja ettevõtte juhataja Sarandi.

Kõneldes Pärnu Haldusteenuste loomise põhjustest, tõi Sarandi esmalt välja säästmise: ettevõte pakub linnale varasemaga võrreldes odavamat teenust.

„Kalmistute heakorratööd on siiani sisse ostetud, nüüd toimub selles oluline muutus: sisseostmise asemel teeb linna äriühing need ise ära,” tõdes juhataja. „Võit tuleb sellest, et rahahunnik, mis ühelt eelarverealt teisele tõstetakse, on sama, aga tööde nimekiri pikem.”

Teisisõnu kaasneb sihtfinantseeringuna osaühingule antud rahaga juhend, kus kirjas selle summa eest tehtavad tööd. Eelmisel aastal oli neid eri hangete kaudu tehtud töid tänavu ees ootavatest märgatavalt vähem. „Seda ehk ei saa nimetada kasumiks ärilises mõttes, küll toob ta kasu maksumaksjale, sest tema raha eest tehakse ära rohkem töid,” nentis Sarandi.

Esmapilgul ulmeline idee – vähema raha eest enam tööd – realiseerub Pärnu Haldusteenustes eelkõige tänu sellele, et ehkki ettevõte peaks linnale kasumit teenima, ei plaani linn vähemalt esialgu hakata firmast võtma dividende.

„Täna on osaühingu ülesanne teha efektiivselt ära võimalikult palju töid,” rõhutas Pärnu Haldusteenuste juhataja.

Samal ajal ei ole Sarandi juhatatav firma heategevusettevõte, nii mõeldakse juba praegu omatulu teenimise viisidele.

Nendena nähakse elanikele pakutavaid heakorrateenuseid, talviseid hooldustöid, ehitus-remonditöid kommunaalkorterites, linnavara haldamist ja hooldamist.

„Sellega kasvab töötajate hulk, aga suureneb ka käive ja tekib raha, mille eest remontida kalmistuaedu ja kabeleid,” märkis Sarandi.

Toeks kolm vaala

Osaühingu võib-olla suurimaks töörindeks aga võib lähitulevikus saada hoopis linna haljasalade ja kõnniteede hooldamine: aasta-paari pärast lõpevad nende korrashoiu seni kehtivad riigihanked, seejärel on linnal õigus usaldada parkide ja kõnniteede eest hoolitsemine Pärnu Haldusteenustele. Seadusekohaselt pole selleks enam tarvis riigihanget välja kuulutada.

„Kolme aasta pärast on ehk kogu linna territooriumi suvine-talvine korrashoid – jätame suured teed kõrvale, seal on vaja eritehnikat – Pärnu Haldusteenuste töö,” oletas Sarandi.

Kui Pärnu Haldusteenuseid toestavad kolm vaala – sihtfinantseerimine, tööjõu efektiivne kasutamine, teenuste müük linnakodanikele – paigal püsivad ega mingitel põhjustel laiali uju, on ettevõtte hoogne areng ja eesmärkide saavutamine firma juhataja arvates reaalne. Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja kinnitusel vastloodud osaühing tööta kindlasti ei jää.

„Lisaks kalmistute hooldusele võiks ettevõte hallata munitsipaalelamuid ning miks mitte ka mõningaid haljasalasid,” pakkus Talvoja. „Eks aeg näitab, kuidas ettevõtte käima läheb ning miks mitte, kui on tahe ja valmidus kõnniteid hooldada, ei ole ka selliste tööde tegemine Pärnu Haldusteenuste poolt välistatud.“