Stella Thomson jätkab oma mälestustega Pärnu aastatest: “Juba 1934. aastal, kui Waldi oli saanud Nikolai kiriku ülemõpetajaks, olime kolinud kiriku vastas asuvasse suurde pastoraati. See oli igivana kivist majamürakas peaaegu meetripaksuste seintega, ent seal oli palju ruumi: suur esinduslik saal, avar ruumikas söögituba, kohe esikust paremal Waldi töötuba. Selle taga oli veel kaks külalistetuba ja üks tööruum, millest pääses klaasverandale ja edasi väikesesse, kõrgete müüridega ümbritsetud aeda.
Tellijale
Pastoriproua meenutused Pärnust 4.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemisel korrusel oli neli magamistuba. Igal ennelõunal istus kirikuteener Mihkel Peterson kella kümnest 11ni eestoas ja avas maja välisukse, kui koguduse liikmed pastori juurde tulid. Hindasime kõik Mihklit väga, eriti suur sõber oli ta Wolfile.