Pastoriproua meenutused Pärnust 4.

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa ümberasujad Pärnu sadama reisijatehoone juures. Maja on alles praegugi.
Saksa ümberasujad Pärnu sadama reisijatehoone juures. Maja on alles praegugi. Foto: Olaf Esna erakogu

Stella Thomson jätkab oma mälestustega Pärnu aastatest: “Juba 1934. aastal, kui Waldi oli saanud Nikolai kiriku ülemõpetajaks, olime kolinud kiriku vastas asuvasse suurde pastoraati. See oli igivana kivist majamürakas peaaegu meetripaksuste seintega, ent seal oli palju ruumi: suur esinduslik saal, avar ruumikas söögituba, kohe esikust paremal Waldi töötuba. Selle taga oli veel kaks külalistetuba ja üks tööruum, millest pääses klaasverandale ja edasi väikesesse, kõrgete müüridega ümbritsetud aeda.

Ülemisel korrusel oli neli magamistuba. Igal ennelõunal istus kirikuteener Mihkel Peterson kella kümnest 11ni eestoas ja avas maja välisukse, kui koguduse liikmed pastori juurde tulid. Hindasime kõik Mihklit väga, eriti suur sõber oli ta Wolfile.

Mihklil oli keldrikorrusel korter, ta küttis kirikut ja hoolitses selle eest, et ka meie köögis oleksid puud olemas. Süüa tehti puupliidil ja ka tubade ahje köeti hiiglaslike kasehalgudega. Ent ruumid olid suured ja väga kõrged ning tegelikult ei saanud neid kunagi soojaks. Mäletan, et aeg-ajalt oli saalis vaid kaheksa plusskraadi. Minu lemmikkoht talvel oli seista seljaga vastu sooja kahhelahju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles