Roheline liikumine pani üles kolm keskkonnateemalist infostendi

Merilin Cherry
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohelise Liikumise infostendid jagavad keskkonnasõbralikke nippe Rannapargis, Veteranide pargis ja Annemõisa pargis.
Rohelise Liikumise infostendid jagavad keskkonnasõbralikke nippe Rannapargis, Veteranide pargis ja Annemõisa pargis. Foto: Eliisa Saksing

Eelmisest nädalast võib Pärnu linnapildis märgata stende, mis kutsuvad üles suvehooajal rohealadel keskkonnahoidlikult tegutsema ja jagavad huvitavaid, eelkõige ühekorrapakendeid ja ressursside kokkuhoidu puudutavaid fakte. Mittetulundusühingu Eesti Roheline Liikumine üles seatud stendid leiab Rannapargist, Veteranide pargist ja Annemõisa pargist.

Suvel veedetakse palju aega värskes õhus: kas matkates, festivalil, piknikul või niisama puhates. Roheline liikumine koos Tartu keskkonnahariduse keskuse ja Läti keskkonnaorganisatsiooni Homo Ecosega alustasid sel suvel projekti "Keskkonnasõbralikud avalikud üritused", mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu üritustega kaasnevale keskkonnamõjule ja anda ideid, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Mõnda piknikupaika seatigi üles infostendid "6 sammu edukaks piknikuhoojaks", varustamaks inimesi ideede ja teabega just seal, kus see on kõige asjakohasem.

MTÜ Eesti Rohelise Liikumise kuus sammu edukaks piknikuhooajaks

1. Kasuta korduskasutatavaid nõusid.

2. Võta piknikule kaasa kohalikku, hooajalist, võimaluse korral mahetoitu.

3. Väldi pakendeid: võta toit kaasa oma karpides.

4. Liigu piknikupaika jalgsi, rattaga või ühistransporti kasutades.

5. Kanna endaga kaasas taastäidetavat pudelit.

6. Jäta endast maha korras piknikupaik: võta jäätmed kaasa või viska need prügikasti.

Andmed: Eliisa Saksing

Sel suvel on projekti keskmes vabaõhuürituste keskkonnamõjualane teavitus. Värskes õhus einestamine on kahtlemata meeldiv ja lõõgastav tegevus, kuid kahjuks toob tihti kaasa väga palju jäätmeid, eriti ühekorranõude ja -pakenditena, mida üpriski kergekäeliselt kasutame. Tihtipeale võime neid pakendeid näha vettinuna jõekallastel, kraavides, pargis põõsaste all. Palju leidub plasti, mida ei saa ümber töödelda ja mis lõpetab prügimäel.

Projekti Eesti-poolne juht Eliisa Saksing kutsub inimesi üles vahetama ühekorraanumad püsivate vastu: "Väga levinud ei ole teadmine, et ühekorratopsid võeti kasutusele tervislikel kaalutlustel, asendamaks avalikes joogipunktides ühiskasutatavaid topse. Mõni kümnend hiljem ühekorratopside positiivne kuvand muutus, sest mõisteti tekkiva jäätmekoguse keskkonnamõju," selgitas Saksing. "Praegu on tervislikud kaalutlused asendunud mugavusega: nii lihtne on ühekorranõusid osta ja pärast minema visata. Kuid see tegevus pole jätkusuutlik ning on vajalik, et see teadmine jõuaks edasi."

Pärnu infostendid

Stendid on ehitanud taaskasutuskunstnik Marta Moorats, kelle eesmärk oli viia stendide info konstruktsiooniga kooskõlla. "Poest stendile uut materjali osta poleks selle projekti puhul olnud eriti eetiline. Jälgisin materjalide kokkupanekul hõlpsust, et kui stendid oma aja ära elavad, oleks lihtne eri materjalid teineteisest eraldada ja ümbertöötlusesse saata," põhjendas Moorats.

Stendide ehitamiseks kasutatud materjalid – ühekorranõud, toiduainete plastpakendid ja Plastrexi profiil – on taaskasutuses. Tegu on jäätmete ja tootejääkidega, mis on kas täielikult ümbertöödeldud ja/või 100 protsenti ümbertöödeldavad. Stendiraamile lisatud pakendite eesmärk on peale kaunistuselemendi tuua piknikuhooajal valitsev peaprobleem ehk ühekorrapakendite jäätmed inimestele otse silme ette.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles