Siberis: kadunud poeg teeb võimsaid kaatreid

Siberis on eestlasest töömees au sees, kinnitas Rahula.

FOTO: Erakogu

Me olime nagu tegelased Remarque’i romaanist. Kolm sõpra. Eesti sõpra. Mina kui eesti keele õpetaja, Sigmar Muuga kui IT-ärimees, kes oli pruudil külas, ja Artur Rahula. Artur on Krasnojarski Eesti seltsi üks eestvedajaid: sebib, korraldab, aitab. Mis kõige tähtsam, alati naeru, hea tuju ja suure isuga.

Tellijale

Seekord võttis ta meid oma kaatritehasesse kaasa. Istusime Arturi mõnusasse põrnikasse, raadiost mängis vene popmuusika. Möödusime Jenissei jõest ja Transsiberi raudteest, nägime uhkeid sildu ja rääkisime Vene naistest.

Teed olid auklikud, Artur sõitis rahulikult. Kuigi kuulsime auto alt valju põntsu, ei kaotanud juht natukestki oma lõbususest. Tehasesse jõudes viitas ta esmalt mäejalamil paistvale kirikule.

Tagasi üles