Edelaraudtee Infrastruktuuri AS juhataja Rain Kaarjase sõnul on valitsuse otsus jätta rahastamata Lelle-Pärnu raudteelõigu remont kahetsusväärne, kuna jätab Eesti ilma terviklikust raudteevõrgustikust.
Edelaraudtee: Eesti jääb ilma terviklikust raudteevõrgustikust
17. juuli 2017, 17:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui siiani on Eesti suurimad linnad ja tõmbekeskused olnud raudteed pidi ühendatud, siis 2019. aastast jääb edelasuund teadmata ajaks kuni Rail Balticu tulemiseni raudteeühenduseta.
"Näeme, kuidas nii Kesk-Eesti kui ka Pärnumaa inimesed peavad ühendust vajalikuks ning igapäevaselt rongi kasutavad, et liikuda Pärnu ja Tallinna vahel," ütles Kaarjas. "Eesti raudteekaart ei ole pärast Lelle-Pärnu sulgemist enam terviklik."
"Suuremahulised projektid võivad kallimaks minna ning nende valmimine venib, seetõttu ei julge ma öelda, millal Pärnumaa inimesed jälle rongiga sõita saavad," lisas Kaarjas. "Ent ühtpidi on praegune sulgemine justkui lubadus kohalikele elanikele, et Rail Baltic ühel päeval tuleb, kuna raudtee on Pärnumaa arengus alati tähtsat rolli mänginud ja ilma selleta ei ole võimalik hakkama saada."
Kaarjase kinnitusel tähendab otsus, et lisaks raudteeuuendustele jäävad tegemata plaanis olnud renoveerimistööd Tootsi ja Pärnu jaamades, samuti jäävad Lelle-Pärnu lõigul kasutult seisma Euroopa Liidu toetustega välja ehitatud ooteplatvormid. Ka Rail Balticu ehitamine läheb kohaliku raudteetranspordi kadumisega kallimaks, kuna ehitusmaterjal tuleb kohale viia maanteid pidi.
"Mööda Lelle-Pärnu raudteed saaks Rail Balticu materjalid tunduvalt odavamalt kohale viia, rääkimata sellest, et vastasel juhul hakkavad ehitusperioodil kümned veoautod mööda niigi kitsast ja tiheda liiklusega Pärnu maanteed edasi-tagasi sõitma," hindas Kaarjas. "Lisaks näeb Rail Balticu tasuvusanalüüs ette, et liini edukus sõltub teenindavast transpordist - nüüd on üks reisijate etteveo võimalus vähem ja raudteeühendus Kesk-Eestiga puudu."
"Valitsuse tahe remontida aastatel 2022 ja 2024 18,5 miljoni euro eest Rapla-Türi lõik on plaanipärane, Viljandi kiirrongi käima panemisest oleme rääkinud juba ammu ning selle lõigu parendamist soovime ka meie," lisas Kaarjas.
Kaarjase kinnitusel saab 69,5 km pikkusel Lelle-Pärnu lõigul rong sõita kiirusega 80 kilomeetrit tunnis kuni raudtee sulgemiseni, sõiduaeg Tallinnast Pärnusse on 2 tundi ja 20 minutit.