Stella Thomson jätkab oma mälestustega Pärnu aastatest: “Palju ei lubatud kaasa võtta. Igale perele oli pagasi tarbeks ette nähtud vaid teatud arv kuupmeetreid laevaruumi. Kapten Lorenz tuli ja tõi laevaplaani, tehes mulle ülesandeks jagada vanurid ja emad väikeste lastega kajutitesse. Ülejäänud rahvas sai koha trümmis lamamistoolidel. Kapten nimetas mu laevaõeks ja mu onupoja Thomase Pärnu grupi juhiks.
Tellijale
Pastoriproua meenutused Pärnust 5.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Waldi pidi veel maha jääma, et kogu saksa kirikuvara üleandmiseks ette valmistada ja korrastada. Meie saalist sai põgenikelaager. Paljud inimesed, kes olid tulnud oma kimpsude-kompsudega maalt linna, pidid kuni laeva väljumiseni meie juurde laagrisse jääma.