Linnale kuuluv Tartu veekeskus sai eelmisel aastal 1,76 miljonit krooni kahjumit, millele aitas kaasa elektri hinna tõus ja klientide arvu vähenemine – külastuskordi oli üle 11 000 vähem kui aasta varem.
Tartu veekeskus teenis kahjumit
13. aprill 2011, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu veekeskuse juhataja Tiia Teppan ütles, et läinud aastaks planeeritud miinus oli miljon krooni, aga sellele lisandus veel vabaturult ostetava elektri kallima hinna tõttu 700 000 krooni miinust. Veekeskuse eelarve oli koostatud arvestusega, et masu ajal klientidele hinda ei tõsteta. Hinnad ei ole muutunud 2008. aastast saadik.
Selle kõige juures maksis veekeskus linnale renti 1,9 miljonit krooni, millest suurem osa läks veekeskuse hoone remondikulude katteks.
Tänavu plaanib kasumit
Veekeskuses käis läinud aastal 301 421 külastajat, mis on 11 327 külastuskorda ehk 3,7 protsenti vähem kui aasta varem. Teppani sõnul teeb aga heameelt, et kasvanud on ujumisklubide algõppes kaasa löövate laste ja noorte hulk. Tõsi, nemad saavad ujulat kasutada odavaimatest letihindadest veelgi väiksema tasu eest.
«Ma peaksin häbenema kahjumiarvu, aga ei häbene seda. Hea peremees kogub viljasalve natuke tagavara, et rasked ajad üle elada. Meie koostöö nõukoguga on taganud, et me pole pidanud linnalt kahjumi katteks raha juurde küsima,» ütles Teppan, viidates sellele, et hoolimata läinud aasta kahjumist on ettevõttel varasema perioodi jaotamata kasumi suurus 7,8 miljonit krooni.
Tänavu plaanib veekeskus nappi kasumit. Lootust selleks annab Teppani sõnul nii hinnakokkulepe Eesti Energiaga kui külastuste arvu suurenemine, mida esimene kvartal juba näitas. Kas ja kuidas muudetakse piletihinda, on Teppani sõnul veel teadmata – ta ütles, et peab töötama ettepanekud läbi juuniks.
Kindlasti ei tule hinnatõusust juttu enne sügishooaega, sest veekeskus kavatseb täita eurole üleminekuga seotud ausa hinnastamise kokkulepet, mis kehtib juuni lõpuni.
Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles, et veekeskuse kahjum oli planeeritud ning poliitiliste otsuste tulemus, sest hinda sooviti hoida linnakodanikule võimalikult sõbralikuna. Linnapea lisas, et keskusesse tuleks investeerida, et selle konkurentsivõime suureneks ja klientide arv hakkaks kasvama.
Võimalikust hinnatõusust
Võimaliku hinnatõusu kohta andis Kruuse ebamäärase vastuse: «Seda otsustab Aura nõukogu. Kui õigesti mäletan, siis piletihind pole muutunud 2008. aastast. Mingil ajal piletihinna tõus kindlasti tuleb – kui suures mahus, eks seda arutab nõukogu.»
Kas sel aastal? «Ei, ma ei saa vastata, ma ju ei kuulu nõukogusse. Mina ei ole kunagi öelnud, et hind peaks jääma kestma. Poliitiline otsus oli see, et masu ajal me ei arutanud hinnatõusu, isegi kui see võis olla majanduslikult teatud mõttes vajalik.»
Linnapea kinnitas aga, et kui ka hinnatõus peaks tulema, jääb hind madalamaks Eesti keskmisest. «Meile on oluline sotsiaalselt vastutustundlik linn,» ütles Kruuse.
Tartu veekeskus 2010
• Kahjum 1,76 miljonit krooni.
• Müügitulu 16,67 mln kr (6,2% vähem kui 2009. aastal).
• Tegevuskulu 18,58 mln kr (1,3% vähem kui 2009. a-l).
• Pangahoiustelt teenis veekeskus 107 100 krooni.
• Külastusi 301 421, mis on 11 327 külastuskorda ehk 3,7% vähem kui 2009. aastal.
• Töötajaid aasta lõpul 44, tegevjuhi töötasu 344 000 krooni ning nelja nõukogu liikme töötasu kokku 148 200 krooni.