Noor arhitekt väärtustab rannikulisi kultuurmaastikke

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhitekt Eva-Liisa Lepik huvitus vanade rannakultuuriruumide elavdamisest turismi ja ettevõtluse toel.
Arhitekt Eva-Liisa Lepik huvitus vanade rannakultuuriruumide elavdamisest turismi ja ettevõtluse toel. Foto: Mailiis Ollino

Noor arhitekt Eva-Liisa Lepik valis Pärnumaa rannajoonel välja kolm kohta – Liu paaditöökoja, Kabli linnujaama ja Audru poldri pumbajaama – ning vaatles neid ühtse kultuur- ja loodusmaastikuna.

Lepik on pärit Audrust ja seotud mereäärsete paikadega, seepärast kirjutaski ta Eesti kunstiakadeemia lõputöö teemal “Rannakultuuriruumid: taaselustades ääremaalisi rannakogukondi – hääbuvate rannikukoosluste aktiveerimisest” ja pani maketid näitusele Kabli seltsimajja. Magistritööd juhendasid arhitektid Andres Alver ja Indrek Rünkla, mentor oli Häädemeeste valla arendus- ja keskkonnanõunik Merle Looring.

Eeltööna tegi arhitekt välisvaatlusi rannakülades ja -maastikel, vestles kohalikega, kogus järeldusteks ainest Liivi lahe kalanduskogu ja Pärnu lahe partnerluskogu arengukavast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles