Homme ja ülehomme toimub Pärnu lennuvälja lähedale rajatud kalurikülas Eesti esimene jahi- ja kalandusmess, kuhu on oodatud kõik looduses puhkamist nautivad inimesed.
Jahi- ja kalandusmessil võib noolt lasta ja lanti heita
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
27. juuli 2017, 05:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Mere- ja matkamess on siseruumides. Jahi- ja kalameestel on igasuguseid üritusi, aga messi pole. Tahtsin teha messi, kus oleks kõik koos ning kus saaks vabas õhus kõike katsuda ja järele proovida,” selgitab messi peakorraldaja Jakob Kose.
Reede keskpäeval algavale messile jõudmiseks tuleb Pärnus Tallinna maantee ja Ehitajate tee ristmikult keerata Audru poole ja sõita teiselt ringristmikult lennujaama suunas. Kaluriküla asub Sauga jõe kaldal veidi enne lennujaama peahoonet ja kannab aadressi Uus-Sauga 62.
Autoga tulijaid ootab ees kolm parklat, millest kaks on tasulised ja üks tasuta. Linnabussid nr 5, 6 ja 12 viivad Laeva peatusesse, kust tuleb kilomeeter mööda Uus-Sauga tänavat läbi Sauga mõisapargi messialani kõndida.
Messialale lubatakse tasuta. Piirkond on jaotatud käsitöö-, laste- ja toitlustusalaks, kus laupäeva õhtuni tegevust leiab.
Tundke ulukeid
Jahimeestele pakub kindlasti huvi Janno Langi topiste kogu, mille hundikollektsioon on üks Euroopa suurimaid. Messile lubas Lang tuua karu, mõne hundi, rebase, Ameerika piisoni, Aafrika suurkudu, kopra, mägra, nugise, tuhkru ja teiste loomade topised.
Veel võtab Lang kaasa nahatükkide kollektsiooni, et lapsed saaksid eri loomade nahka katsuda ja ära arvata, kellega tegu. Samuti on tal 16 metslooma kipsist jalajäljendid, mille juures teadmisi proovile panna.
MTÜ Pärnumaa Vibujaht pakub võimalust lasta plokkvibu, ammu ja Inglise pikkvibuga paarikümne meetri kaugusel asuvat loomakuju, millel on tähistatud kehaosad, mille tabamine looma surmaks. Esitletakse Laporte Archery kettaheitemasinat, millega saab märklaudu taevasse lennutada.
„Messil taevasse lennutatavaid märklaudu lasta ei saa, sest selleks pole piisavalt ruumi. Küll aga on meil kavas kettaheitemasin kalurikülla muretseda,” täpsustab Kose.
MTÜ Eesti Viikingid õpetab sõjakirvest heitma. Mõne tunni jooksul selgub, kuidas lihtsatest vahenditest kanuu valmib.
Laupäeval peab Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe loengu teemal „Loenda ulukit”, mis on ühtlasi tänavuse jahiaasta peateema. Järgnevas diskussioonis arutlevad Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm, Sauga jahiseltsi juhatuse esimees Urmas Salmu jt, milliste vahenditega ulukite arvukust kindlaks teha ja seeläbi küttimislimiite reguleerida.
Heitke lanti
Kalameeste tähtsamateks sündmusteks on terve laupäevase päeva kestev kalapüügivõistlus „Pärnu lahe koha” ja sama päeva õhtul aset leidev Lucky Johni täpsusviskevõistlus.
Teist aastat toimuva kalapüügivõistluse eesmärk on välja selgitada Pärnu lahe suvise kohapüügi tugevaim paatkond. Selleks veavad kaks kuni neli inimest paadi järel lanti, võitja selgitatakse kohade kaalu ja pikkuse põhjal jagatavate punktide järgi.
„Kui ilm peaks alt vedama, on võistlus Pärnu jõel. Püüame haugi,” lisab Kose.
Kalapüügiks on vaja oma paati ja varustust, kalurikülast võib neid ka laenutada. Trollinguvõistlusele oodatakse üle saja osaleja.
Kel oma spinningut pole, peab ära ootama täpsusviskevõistluse. Parima täiskasvanu ja kuni 16aastase noore auhindadeks on Lucky Johni ritv koos rulliga.
Võistlusel on kaks märklaualehte, kuhu võistlejad eri kaugustelt täpsust viskavad. Visata tuleb parema ja vasaku käe poolt, üle pea, pendelviset ja üht asendit omal valikul. Kaugusi on viis meetriste vahemaadega.
Täpsusviskevõistluse korraldab Salmo Eesti, kes ühtlasi õpetab lastele õngitsemist. „Õngitsemisel on sissesöötmine hästi oluline. Tutvustatakse, kuidas õngitsemiskohta ette valmistada ning millega ja kuidas püüda,” räägib Kose.
Lapsed meisterdavad, asjatundjad arutavad
Lastele ja täiskasvanutele on mõeldud üheksa õpituba ja seminari. Õpitakse külmkapimagneteid valmistama, kalu ja metsloomi savist voolima, lante meisterdama, õngitsema, sõlmi tegema ja nakkevõrke kasutama, arutletakse Pärnu lahe tuleviku ja selle kohavarude üle.
„Ühelt poolt toimuvad töötoad, kus peamised osalised lapsed ja noored. Teiselt poolt toimuvad seminarid, mille tulemusi saab kasutada riiklike meetmete väljatöötamisel,” kõneleb Kose.
Ligi 60 ettevõtet tutvustab ja müüb jahi-, kalapüügi- ja matkavarustust ning muid looduses vaba aja veetmisega seotud esemeid. Kohal on Eesti parimad kaatrite ja veesõidukite müüjad, kellega võib proovisõidu aja eelnevalt kokku leppida.
Toitlustusalal pakutakse kodumaist kala ja ulukit. „Kalurid toovad messihommikutel värske kala sadamasse, mida me siis suitsutame ja lõkkel kalasuppi keedame. Avatud on forellipüük, kus püütud kala kohe valmis küpsetatakse,” lausub Kose.
Reedese messipäeva lõpetab ansambel Meremees. Kalurikülas on võimalik telkida, mugavamad ööbimisvõimalused on juba broneeritud. Ka laupäeva õhtul võib jääda muusika saatel päeva lõpetama ja ööbima, messi lõppedes jätkab kaluriküla igapäevast tegevust.
Kolmandat suve tegutsev Pärnu kaluriküla on avatud aprillist oktoobri keskpaigani. Paadilaenutusega alustanud puhkekülast on paari aastaga kasvanud üks Pärnumaa suurimaid väikelaevade sadamaid, mis pakub majutust, süüa, kalastusretki, kalapüügivarustust ja paljusid teisi harrastuskalapüügiga seotud teenuseid.
„Inimesed sõidavad siia, püüavad kala ja naudivad värskes õhus viibimist. Kõike saab kohapeal laenutada, olen isegi välismaal turistina selliseid kohti külastanud,” räägib Kose.