Pooleks kistud juured

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Einar silub harjumusest oma kiilanevat pealage, enne kui ütleb: “Olen mõelnud nende juurte peale. Kõik muudkui räägivad sellest, eriti pärast laulupidu. Minu juured on pooleks, aga peaasi, et nad on.”

Einar armastab vanusest rääkides toonitada, et on teises nooruses. Hea näeb ta välja küll: hallinev ja kiilanev, aga silm särab, kildu viskab ka. Noorena läks ta Eestist ära, nüüd on tagasi. “Minnes oli meri põlvini, tulles üle pea,” ütles ta.

Võõramaa rand imes külge. Nii iseloomustab Einar võõrsile jäämist. Ta õppis ülikoolis inseneriks, sai selgeks keele ja inseneritöö head ja halvad küljed. Ühel õhtul baaris juhtus, et võttis rohkem, ja hommikul ärgates avastas: tema pohmellis pea on kõrvuti naise omaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles