Mait Laas: Eestis tehakse maailmatasemel filme

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nukufilmi režissöör ja rahvusvahelise mainega animafilmide autor Mait Laas naudib puhkust Kullaaru talus koos abikaasa Kaire Laasi ja pere noorima tütre Lauraga.
Nukufilmi režissöör ja rahvusvahelise mainega animafilmide autor Mait Laas naudib puhkust Kullaaru talus koos abikaasa Kaire Laasi ja pere noorima tütre Lauraga. Foto: Mailiis Ollino

Kullaaru talu peremees Mait Laas laseb ajurakkudel laulda hosiannat puhkusele, unustab interneti ja pühendub mesilastele, kes on talle juba kolm vurritäit ravimagusat purkidesse andnud. Kella asemel jälgib ta päikese kulgu ja seda, mis taim on õitsenud või õitsema hakkab. Mehaanilist ajanäitajat peab ta silmama vaid siis, kui on vaja pealinnast tulevale lapsele Tori raudteejaama rongi vastu jõuda.

Rahvusvaheliselt tunnustatud nukufilmide autor toimetab Randivälja külas põlispuudest ümbritsetud talu õues, nagu polekski ta sünnilt pealinlane, kes on ennast täiendanud Viinis, kirjutanud magistritöö visuaalse kunsti mõjust inimesele ja kelle filmograafia ja auhindade nimistu on mitu lehekülge pikk.

Laasil on aval naeratus ja terekäest aimub sõbralikkust vihmata päeva toimetuste kiireimal ajalgi. Istume aida ette. Mõni meeter eemal on nagu dekoratsioon majakõrgune rändrahn, vagu keskel. Sellest tahapoole jääb mitmeharuline mänd. Kunagi oli siin külarahva hobuste ühine karjamaa ja koha nimi Oostearu. Aga Kullaaruks muutus ta sedasi, et Tori põrgust väljapääsenud vanakuri tuli siia kulda otsima, keskööl aga kires kukk ja nii sarviline maasse tarduski. Põrgulise karvane tagumik ulatab nüüd rahnuna maast välja ja kui seda kõditada, hakkavad sarved ehk harulise männi latv liikuma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles