Kui päevapealt kaob Pärnu kolledžist 15 lektori ametikohta, näib, et pildil on midagi valesti.
Juhtkiri: Suurpuhastus lektoritest
16. august 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli doktorikraadi nõue lektoritele on igati arusaadav: see edendab teadusalast pädevust ja mõistagi tõstab õppeasutuse mainet. Kuid selgub, et nõude mõju suvepealinna rakenduskõrgkooli mainele on hoopis äraspidine. Kaks lektorit kogu õppeasutuse peale on akadeemilises maailmas pigem häbiväärne näitaja.
Pealegi tekitab see palju segadust õppejõudude endi seas, sest tulevik muutub palga, õppetundide ja jätkamise suhtes ebakindlaks.
Ent kes on süüdi kolledži maine võimalikus riivamises? Kas on need kolledži “laisad” õppejõud või ülirange alma mater?
Ent kes on süüdi kolledži maine võimalikus riivamises? Kas on need kolledži “laisad” õppejõud või ülirange alma mater?
Nagu selgub siinsete lektorite jutust, teadsid nad nõudest ammu, ometi ei leidnud nad mitmel põhjusel võimalust kõrgeimat kraadi omandada. Olgu see tegur siis töökoormus või kaugus Tartu, pealinna või välismaa teaduskeskustest.
Samal ajal on ülikooli perspektiivgi mõistetav. Olla maailmas tunnustatud tähendab pidevat pingutust ja eeldabki teadustöö arendamisel nõudlikkust. Samuti on õigustatud nõude kehtimine rakenduskõrgkoolide puhul, sest julgesti võib väita, et kolledžid kannavad Tartu ülikooli nime suure uhkusega ega pea end kuidagi akadeemilist kõrgharidust pakkuvatest harudest kehvemaks.
Pole õigustatud väita, et suvepealinna rakenduskõrgkooli õppejõud on laisemad või ülikool läheb oma nõudmistes liiale.
Pigem tundub, et Tartu ülikooli ja tema allasutuste suhtlemises on tekkinud lõhe. Kui kõrgkooli personaliosakonna juristid märkavad, et järsku jääb 90 protsenti lektoritest ühes õppeasutuses senisest ametikohast ilma, on õigustatud küsimus “miks?”.
Ju on sedagi kolledži töötajatelt juba päritud, kuid küsimusele peaks järgnema analüüs ja ideaalis kompromiss.
Fakt on seegi, et ega Pärnus antava hariduse kvaliteedis midagi muutu ja juba 20 aastat sama ainet lugenud õppejõud ametinime vahetusega rumalamaks jää.