“Kogukond” – kas moe- või tarbesõna?

Valter Parve.

FOTO: PP

Ühel nädalal kuulsin kolmel rahvakogunemisel räägitavat kogukonnast rohkem kui kunagi varem: kõigepealt Kodukandi maapäeval Vana-Võidus, siis Paide arvamusfestivalil ja nüüd Pärnu linnapea kandidaatide omavahelisel mõõduvõtmisel, nõndanimetatud augustiarvamusel.

Tellijale

Tol viimasel pidas minister Kadri Simson taristust rääkides vajalikuks siduda seda seksikusega (jällegi üks moekas ja mu meelest ülepruugitud sõna), nii võiks praeguselgi juhul küsida: miks see kogukond äkki nii seksikas on?

Mõistet saab mitut moodi lahti seletada ja kui näiteks arendada riigikogu liikme Artur Talviku Paides välja öeldud mõtet, võiks kogukonnana näha neid inimesi, kes omavahel suheldes ja üksteise või ühistes huvides oma käitumisel teatud norme ja tavasid järgivad. Näiteks saab samas külas elavaid ja koostööd tegevaid inimesi pidada kogukonnaks. Ega ainult ühine territoorium liida. See võib sündida ühiste huvide ja mälestuste abiga.

Tagasi üles