Erivajadusega sportlane: Kui kulda ei too, lähen jala koju

Järva-Jaani päevakeskuse sportlane Malle Pillak oli Vändrasse sõitnud kuulitõukekulla järele. Teda toetas treener Kalle Puss. Foto: Urmas Luik

Üleeile oli Vändra staadion tulvil tublisid sportlasi. Kes tegi soojendust, kes valmistus ratastoolisprindiks või püüdis kuulitõukerekordit. Kõlaritest kostis teadustaja reibas hääl: “Kohe algab kaugushüpe!” Alanud oli viies üleriigiline psüühiliste erivajadustega inimeste spordipäev.

Nii mehed kui naised osalesid 60 meetri jooksus, kaugushüppes, kuulitõukes ja teatejooksus. Kõigil nägu naerul. Ratastoolisportlased puhkasid tribüünil ja tundsid oma kuulitõuketulemuste üle rõõmu.

Reporter jõudis kaugushüppekasti juurde, kus toimetasid kohtunikud, skandeerisid fännid ja pingutasid valgetes särkides sportlased Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskusest. Hoogsalt lendas kasti Leo Evert ja jäi tulemusega rahule. “Teine katse tuleb veel ja tuleb parem!” teatas ta kindlameelselt ja jäi oma korda ootama. Korra viskas veel pilgu tiimikaaslaste poole ja arvas, et kõik on väga tublid. Kõrval seisev Rainer Merisoo osales võistlustel esimest korda. “Olen rahul. Jooksus natuke kaotasin, jalgadele hakkas, aga kuulitõuge läks väga hästi,” kommenteeris ta. Merisoo luges oma hea kuulitõuketulemuse põhjuseks seda, et on regulaarselt jõusaalis käinud.