Konjunktuuriinstituudi vastne toiduturu uuring näitas, et Eesti inimesed on hinnatundlikumad kui kunagi varem ja enamik ei saa poest osta seda, mida tahaks, sest hinnad on tõusnud, sissetulekud aga samaks jäänud või vähenenud.
Inimesed ei saa süüa seda, mida tahaks
Ehkki uuring näitas, et kaks kolmandikku tarbijaist eelistaks kodumaist toidukaupa, saavad seda endale soovi järgi lubada vaid jõukamad, rääkis konjunktuuriinstituudi sotsioloog Lia Lepane.
Kohaliku toidu puhul hinnatakse eelkõige selle harjumuspärast maitset ja värskust, samuti usaldusväärsust ja tervislikkust. Veerand küsitletuist pidas oluliseks lisaainete vähesust.
Edasist tarbimiskäitumist puudutava küsimuse kohta vastas 43 protsenti, et nad eelistaksid mahetoitu, ja tervelt 51 protsenti valiks tervisliku toidu, ent kõrgema hinna tõttu saavad seda endale lubada vähesed.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marja Josingu sõnutsi on mahetoidu hinnavahe tavatoiduga praegu lubamatult suur, ulatudes kordadesse. Samal ajal näitas uuring, et 51 protsenti tarbijaist oleks valmis mahetoidu eest peale maksma vaid kümme protsenti, väiksem osa 20 protsenti ja napp osa inimestest üle 30 protsendi.
Küsitlusest ilmnes seegi, et tarbijal on kodumaist kaupa järjest raskem ära tunda. Ta tahaks küll teada, kust toidu valmistamiseks kasutatud tooraine pärineb, kuid pahatihti tootel kas puudub sellekohane teave või on see üliväikeses kirjas.
Teiseks on kaup seoses poekettide omatoodete tulekuga muutunud järjest anonüümsemaks.
Küsitletud inimestest vastas 91 protsenti, et kodumaist toidukaupa on välismaisest keeruline eristada.
Teine vastuolu puudutab valmistoitu, mida inimesed sooviksid samuti senisest rohkem osta, kuid sellekski napib raha, mistõttu on kasvanud nii kodus toidu valmistamine kui näiteks kartuli ja muu köögivilja ise kasvatamine. Samal ajal on vähenenud väljas söömine.