Jalutu ori avastati Pärnu kaubanduskeskuse eest

Nina Ibrian ja Octavian Birsan.

FOTO: Mailiis Ollino

Pärnu politseinikel õnnestus päästa jalutu mees, kelle olid vangistanud kaks Moldova kodanikku. Juhtumist hargneb koletu skeem: idapiiri tagant röövitakse abituid puudega inimesi, et tuua nad Euroopa Liitu vangistajate tarbeks raha anuma.

“Inimene oli orjastatud!” kommenteeris inimkaubanduse ohvreid nõustava mittetulundusühingu Eluliin juht ja psühhiaater Eda Mölder, kes isiklikult selle loo kannatanuga kõnelnud on.

Kesk-Venemaal kohtus 40. eluaastates ja invaliidistunud Andrei 37aastase Nina Ibriani ja 33aastase Octavian Birsaniga, kes kutsusid ta ilusate lubadustega enda autosse. Ohvrile pakuti tööd reklaamide jagajana ja Andrei poole pöördunud moldovlased lubasid talle isegi uued jalaproteesid osta. “Ohver rääkis, et talle esitati veenmiseks isegi paberi peal abivahendite firmalt küsitud pakkumised,” märkis Mölder.

Psühhiaater selgitas, et Moldova jõuk tegi korda Andrei dokumendid sihiga tulla Schengeni viisaruumi, kus märkamatult tegutseda oli lihtne. Teadlikult liikusid kurjategijad linnast linna, et neist jääks võimalikult vähe jälgi.

Ta kirjeldas mulle näiteks juhtumit, kus üks orjastatud invaliid oli ära surnud ja Venemaalt toodi lihtsalt uus ohver asemele. Eda Mölder

Andrei pidi kerjama inimestelt raha vastu tahtmist olenemata ilmast, tujust või tervisest ja kogu teenistuse üle andma “peremeestele”.

Kannatanu jutt viitab aga asjaolule, et peale Ibriani ja Birsani kuulus jõuku teisigi isikuid ja rühm käitus ohvritega äärmiselt julmalt.

“Ta (Andrei) kirjeldas mulle näiteks juhtumit, kus üks orjastatud invaliid oli ära surnud ja Venemaalt toodi lihtsalt uus ohver asemele,” meenutas Mölder. Andreid ennast peksti pidevalt jalgadega.

Põgeneda oli allpool põlvi jalutul mehel võimatu. Andrei ei teadnud, kus linnas või riigiski ta parajasti on. Võõras kohas ilma liikumisvõime ja rahata olid tema lootused nullilähedased.

Kuid ühel saatuslikul päeval avastasid Pärnu politseinikud jalutu kerjaja suvepealinna kaubanduskeskuse eest.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Andra Jundas selgitas, et 2016. aasta oktoobris tegid korrakaitsjad rutiinset dokumendikontrolli ja sattusid Andreid küsitlema täiesti juhuslikult.

“Vestluse käigus tuligi välja, et ta on inimkaubanduse ohver ja kerjab raha Moldova kodanikest paari heaks,” täpsustas Jundas.

Kriminaalbüroo juht Nils Sempelson tunnustab ametnikke, kes niisuguse tegevuse jälile said. “Kui kellelgi tekib kahtlusi, et kedagi võidakse nii ära kasutada, tuleb sellest kindlasti politseile teada anda,” soovitas büroo juht.

Kerjamise tulususest andis aimu asjaolu, et Ibrianil oli vahistamise ajal taskus üle 8000 euro. Uurijate hinnangul oli see ligemale kuu jooksul kerjates saadud raha.

Ekspertiis näitas, et Andreil oli välja kujunenud posttraumaatiline stressihäire, ja Mölder kinnitas, et mehel oli tema juurde jõudes kehalisi vigastusi. “Tema jalaköndid olid täiesti hõõrdunud,” ütles ta.

Eile kinnitas Pärnu maakohus kokkuleppe, millega Ibrian ja Birsan mõisteti süüdi inimkaubanduses. Kokkuleppe järgi määras kohus naisele kolm ja mehele viis aastat vangistust, millest mõlemal tuleb ära kanda aasta. Ülejäänud karistus jääb täitmisele pööramata, kui katseajal ei pane süüdimõistetud toime järgmist kuritegu. Süüdimõistetud jäävad ilma äravõetud rahast, peale selle mõistis kohus neilt välja 20 000 eurot kriminaaltulu ja ligemale 9000 euro suuruse tsiviilhagi kannatanu kasuks.

Pärast vanglast vabanemist saadetakse moldovlased riigist välja ja neile kehtestatakse kümneks aastaks Eestisse sõidu keeld.

“Selle taga on mõtlema panev küsimus: kas võõrale kerjusele raha andes teeme talle head või osutame hoopis karuteene?” arutles prokurör Gardi Anderson. “Võib juhtuda, et helde annetusega annate hoopis inimkaubitsejatele põhjuse ohvrit jätkuvalt kerjama sundida.”

Tagasi üles