/nginx/o/2017/09/13/7095907t1h8413.jpg)
Terviseameti andmete kohaselt oli suplusvee kvaliteet lõppeval rannahooajal parem kui möödunud aastal.
Pärnumaal oli suvel suplusvee kvaliteediga probleeme kolmes rannas ja ujumiskohas
13. september 2017, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametlikest supluskohtadest võeti kõikjal Eestis kokku 277 veeproovi ehk keskmiselt viis proovi ühest ujumiskohast. Terviseamet märkis, et neist 19 ehk seitse protsenti olid sellised, kus uuritavad mikrobioloogilised näitajad ületasid kehtestatud piirmäära.
Pärnus esines vee kvaliteedi probleeme Rääma väliujulas, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu rannas.
Rääma väliujulas oli 17. juunil suplusvees kolibaktereid ligemale kolm korda üle normi.
Raeküla rannas ületas 9. augustil sooleenterokokkide hulk lubatu seitse korda. Sooleenterokokke oli Raeküla ranna suplusvees üle normi juuni lõpuski.
Mai rannas küündis sooleenterokokkid arv merevees üle piirnormi mai keskel.
Vana-Pärnu rannas mõõdeti sooleenterokokke suplusvees üle lubatud määra juuni lõpul.
Jahe suvi hoidis ära sinivetikate kasvu ja seetõttu sinivetikate õitsengut Eestis mujal peale Harku järve ranna ei täheldatud.
Suplushooaja järel hinnatakse suplusvee kvaliteeti. Selle tulemusel määratakse igale ujumiskohale suplusvee kvaliteediklass: kas väga hea, hea, piisav või halb. Hinnatakse nelja viimase aasta andmete põhjal. Kvaliteediklassid pannakse supluskohas välja järgmisel rannahooajal.
Avalikud ametlikud supluskohad on rannad, kus tehakse regulaarset suplusvee seiret, mis on hooldatud ja korrastatud, varustatud küllaldasel hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Suplejatele nähtavas kohas infotahvlil on teated supluskoha, suplusvee kvaliteedi ja ujumiskoha valdaja kohta.