Kümmekond päeva pärast kooliaasta algust alustas õppeaastat riigikogugi. Mis vahe on kooliklassil ja parlamendil? Vahe on ilmselt vanuses, aga ühine on see, et mõlemad õpivad. Kindlasti on vahe vastutuse suuruses. Puudulik õpilaspäevikus tõi kodus kaasa palju pahandust. Lonkav seadusandlus paneb inimesed kiruma, aga riigikogulane võib suhteliselt vastutusvabalt astuda vastu järgmistele valimistele.
President Kersti Kaljulaid tõi riigikogu ees kõneldes näiteid kohustuste täitmata jätmise ja praagi kohta: seadus, mis vabastab projekteerijad vastutusest puudega inimestele ligipääsu tagamisest. Seadus, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel tõlgendada vabadust osutada sotsiaalset tuge ühiskonna nõrgematele vabadusena teha eimidagi. Skandaalne kooseluseadus, millel siiani puuduvad rakendusaktid. Taustakontrolliseadus, millega kohati kaasneb ülereguleerimine.
President taunis reguleerimistuhinat, millega võidakse teha heastamatut kahju.
Riigipea õhutas riigikogu otsima uusi teid ja lahendusi, et Eesti seisaks jätkuvalt tehnoloogilise arengu toetamisel esirinnas.
Sümpaatne oli, et president kaitses vaba rahva õigust eksida.
Sümpaatne oli, et president kaitses vaba rahva õigust eksida. “Nüüd ja edaspidi valime aeg-ajalt valesid radu, tuleme pisut tagasi, aga otsime edasi,” ütles Kaljulaid.
Ehk eksimine on inimlik nii koolis kui riigikogu saalis, ent tingimusel, et eksimusest aru saadakse ja see parandatakse. Elukestev õppimine ja tavaliselt ikka oma, mitte teiste vigadest.
Vaid Vabaerakond vastustas riigikogu liikmete soovi istuda kahel toolil korraga. Pärast 15. oktoobrit näeme, kes Toompea seltskonnast on valitud kohalikesse volikogudesse. Mis veel olulisem: kes neist on valmis töötama volikogude komisjonides ja osalema volikogu istungitel?
Kui tekib kõhklusi, võiks tegutseda presidendi soovituse järgi: kui tunnete, et ei suuda ühitada eri huve, leidke enesekindlust loobuda ühest neist kahest toolist.