Juhtkiri: Õigus valida

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Ideaalis võiks juhtuda, et pärast sügisesi kohalikke valimisi lisandub linna- või vallavolikogu esimehe töökohustustesse veel üks ülesanne – kirjutada koolidele puudumistõendeid: “Teie kooli õpilane Oskar Ohakas puudus tundidest sel ja sel kuupäeval seoses osavõtuga volikogu tööst”. Pärnumaal on selleks pikitud valimisnimekirjadesse tagasihoidlikult noori, kelle ametiks on märgitud “õpilane”. Neid, kes 10. septembriks on saanud 18aastaseks ja kool veel käsil, ju jätkub.

Hea mäluga poliitikahuviline mäletab, kuidas 16–17aastastele valimisõiguse andmist esitleti kui järjekordset töö- ja demokraatia võitu. Paraku selgub Kantar Emori küsitlusest, et noori jätab vastne õigus suhteliselt külmaks. Praegu kipub kujunema mulje, et veidi enamast kui 24 000 lisandunud valijast on huvitatud oma õigust kasutama napp veerand. Kindlasti ei lähe valima 32 protsenti.

Üle 40 protsendi noortest kahtleb, kas oma hääletussedelit üldse valimisurni lasta. Selline olukord vaid kuu enne valimisi sunnib küsima: kas valimisea langetamine oli pakiliselt vajalik? Ent mis tehtud, see tehtud.

Winston Churchill on parafraseerinud Prantsuse ajaloolase ja riigitegelase François Guizot’ lauset “Näita mulle noort konservatiivi ja ma näitan sulle kedagi, kellel pole südant” järgmiselt: “Näita mulle vana liberaali ja ma näitan sulle kedagi, kellel pole ajusid”. See ütlus meenus noorte eelistusi vaadates. 28 protsenti annaksid hääle sotsidele ja 22 protsenti Reformierakonnale. Kolmas valik oleks kohalik valimisliit.

Pärnumaal kandideerivad õpilased võiksid panustada kampaaniasse sellega, et kutsuvad eakaaslasi käegalöömise asemel valimistel osalema.

Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on eelistustes veel tagapool, päris lõpus lohisevad rohelised ning Isamaa ja Res Publica Liit.

Noortest, kes on Pärnu linnavolikogusse murdnud, meenub Karoli Hindriks. Üldiselt on asjalood aga nii, et esimesest kandideerimisest saadakse pigem poliitikakogemus, mis mööda külge maha ei jookse, eriti kui ollakse huviline.

Pärnumaal kandideerivad õpilased võiksid panustada kampaaniasse sellega, et kutsuvad eakaaslasi käegalöömise asemel valimistel osalema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles