Kui arutasime neli aastat tagasi Pärnu sadama nõukogu koosolekul kruiisilaevade toomist Pärnusse, olin ausalt öeldes ebalev, sest eesmärk tundus aukartustäratavalt keeruline. Teha oli palju muudki ja idee paistis esmapilgul ehk liialt auahne. Teatavasti on Läänemere huvireisid maailmas kallimate seas ja tundus arusaamatu, millega kaugelt üle keskmise järjel ja ilma näinud inimesi Pärnusse üleüldse meelitada. Suurtest kahtlustest hoolimata jõudsime esimese lepinguni.
Tellijale
Kaspar Kokk: Kruiisiturism areneb kiirelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siinkohal ei hakka pikemalt peatuma asjaolul, et selle aja jooksul sai peale kruiisifirmade veenmise – Pärnu on külastamist väärt – süvendatud laevakanal ja ehitatud ristluslaevade kai. Esimesena tuli Serenissima, reisijateks jõukad britid. Olgu öeldud, et kalleimad piletid sellele kruiisile maksid üle 15 000 Inglise naela. Maksta oma prouaga kahe peale eurodesse ümberarvutatuna ligemale 35 000 reisi eest, kuhu kuulub vihmahalli (sest paraku oli esimese laeva kohalejõudmise ajal ilm vihmane) Pärnu uudistamine? Olin selgelt valmis laevafirma esindaja etteheitvateks kõnedeks ja meilideks.