Juhtkiri: Kas kriminaalid pukki?

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Eesti seadused on head ja inimlikud. Need seadused ei keela varasema kriminaalkaristuse puhul valimistel kandideerida. Ainus piirang on, kui inimene peaks just valimiste ajal vangis istuma. Tõsi, siiani pole ühestki sellisest rahvaesindajaks soovijast kuulda olnud. Pealegi on valimiste protsess sealmaal, et kandidatuuri enam tagasi võtta ei saa.

Tallinna linnavolikokku pürib vähemalt 29 kriminaalkorras karistatud isikut. Vargad, vägivallatsejad ja roolijoodikud. Miks keegi ei imesta, et musta minevikuga inimesi leidub kõige enam Keskerakonna ridades?

Ent pole Pärnumaagi mingi erand: peksmised, kelmused, maksupettused, vargustele kaasaaitamine, kriminaalne joove roolis olles.

Mõni erakond, näiteks Isamaa ja Res Publica Liit, tunnistab tagantjärele tarkust, et oleks ühe või teise kandidaadi tausta põhjalikult teatud, poleks tegelast ilmselt nimekirja võetud.

Kriminaalkorras karistatute puhul peaks kandideerimisel määrav olema oma südametunnistus.

Juriidiliselt on kõik korrektne, kui kandideerivad inimesed, keda on karistatud ja kelle karistus on kantud. Jälg aga jääb. Edasine on arusaamade ja moraali küsimus.

Eksimine on inimlik, aga võib-olla peaks vaatama, mille vastu on eksitud. Kuna Eesti ühiskond on salliv, saab korra eksinu ilmselt üsna hõlpsasti andeks. Ent kui volikokku pürib kandidaat, kellel on selliseid eksimusi – kuigi juba kustunud – mitu, mis siis? Enamikul spordialadel on kolm katset. Patustunud inimese puhul öeldakse, et igaüks väärib teist võimalust.

Pärnumaagi puhul on üsna vähetõenäoline, et kunagised kurjamid osutuksid volikokku valituks. Ometi jääb see valijate otsustada. Kohalikud inimesed teavad ilmselt kõige paremini, kas kunagi eksinu on juhtunust teinud oma järeldused. Kas selline kandidaat väärib usaldust, kas temast on asjalikku rahvaesindajat?

Kriminaalkorras karistatute puhul peaks kandideerimisel määrav olema oma südametunnistus. Kui see ei kripelda, järelikult võib kandideerida. Viimane sõna jääb ikkagi valijale. Mõtlev valija kriminaale, olgu või endisi, pukki ei lase ega usalda neid meie eest otsustama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles