Õppelaenu pärast algas uus kohtuvaidlus

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teemar Püss leiab nagu tema advokaatki, et riigi otsus lõpetada õppelaenude kustutamine oli tehtud meelega hästi rutakalt.
Teemar Püss leiab nagu tema advokaatki, et riigi otsus lõpetada õppelaenude kustutamine oli tehtud meelega hästi rutakalt. Foto: Sille Annuk

Tartu halduskohtus algas järjekordne kohtuvaidlus, mis on tingitud riigikogu 2009. aasta otsusest lõpetada riigi või omavalitsuse teenistusse asunud inimeste õppelaenude kustutamine.


2009. aasta kevadsuvel ülikooli lõpetanud ning praeguseks üle viie aasta Tartu Ülikooli mereinstituudi laborandina töötanud Teemar Püssi kaebus rajaneb hinnangul, et riik jättis talle ja sadadele teistele tudengitele seadusemuudatusele reageerimiseks naeruväärse aja.

«Kui mina muudatusest teada sain, oli juba hilja õppelaenu kustutamiseks avaldust kirjutada,» sedastas Püss, kes on oma 110 000-kroonisest õppelaenust jõudnud tagastada kümnendiku.

Riigi kulude kokkutõmbamise nimel muutis riigikogu õppetoetuste ja õppelaenu seadust 2009. aasta 22. juunil. Riigi Teatajas ilmus seadus 27. juunil. Neil värskelt ülikoolidiplomi saanuil, kes võinuks viimaste õnnelikena laenu kustutamist taotleda, jäi avalduse kirjutamiseks neli tööpäeva.

Teemar Püssi halduskohtus esindav vandeadvokaat Tarmo Pilv leidis, et riigikogu rikkus riigikohtu lahendite põhjal kujunenud head tava, mille kohaselt jäetakse seadusemuudatustele reageerimiseks aega vähemalt kümme päeva. Seetõttu tekkis ilmne vastuolu põhiseadusega.

Pilv lisas, et kuigi õppelaenude kustutamise lõpetamise taga oli vastutustundlik soov hoida riigieelarve tasakaalus, varjutab õilsat kavatsust ilmselge soov teha seadusemuudatusele reageerimine paljudele riigitöötajaile raskeks. Riigikogu otsusele järgnesid võidupüha ja jaanipäev, mille järel algab üldine puhkuste aeg.

«Siin võib muidugi heita kivi ka Tartu Ülikooli kapsaaeda,» tõdes Pilv. «Kui Teemar Püss läks 28. juunil korralisele puhkusele, oleks ülikool võinud näidata üles head tahet ja teda hoiatada, et laenu kustutamist saab taotleda veel vaid paar päeva.»

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer ütles, et liidu moraalsel ja rahalisel toel on läinud õppelaenu kustutamise nõudega seni kohtusse viis inimest. Ainsana on seni endale soodsa lahendi saanud Kehra gümnaasiumi õpetaja Mirjam Tinno.

Teemar Püssi kaebuse arutamine Tartu halduskohtus jätkub alles 16. augustil. Vastustaja Tartu Ülikool taotles riigi kaasamist protsessi ning kohtunik Roby Koik otsustas taotluse rahuldada. Soovi pidas mõistlikuks ka Tarmo Pilv.

Ülikooli jurist Eve Pehter märkis kohtus, et ülikool rahuldaks Püssi kui oma töötaja laenukustutusavalduse meelsasti, kuid jõus oleva seaduse alusel pole võimalik riigilt ülikooli eelarvesse selleks raha saada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles