Jaapani katastroofi järelmõjusid on tundnud ka mitu Tartumaa ettevõtet: elektroonikafirmal Enics napib koostisosi, Estiko-Plastari teadusarendus jäi toppama, palkmajaehitaja RPM Grupp on aga valmis Jaapanisse maju saatma.
Jaapan kõigutab ka Tartu firmasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme iga päev jaapanlastega meilivahetuses: nad on uurinud majade võimalusi ja küsitud on abistamise korras hinnaalandust,» rääkis palkmajade ehitaja RPM Grupi juhataja Enno Kuldkepp. Firma on juba 2001. aastast Jaapanisse palkmaju eksportinud.
Kuldkepi hinnangul hiljutine katastroof aga tõenäoliselt suurendab jaapanlaste huvi palkmajade vastu veelgi, sest need peavad maavärinas paremini vastu, ei pudene ega kuku inimesele kaela.
Suurõnnetuse järel pole Elvas tegutsev firma veel Jaapanisse maju saatnud, kuid Enno Kuldkepi arvates on see aja küsimus, millal Jaapanist tellimusi kinnitatakse. «Need asjad lihtsalt ei käi nii kähku. Jaapanlased on väga täpsed ja kooskõlastavad iga pulga üle. Oleme pakkumised saatnud ja nad vaatavad neid läbi,» ütles ta.
Oht ja raskused
Elektroonikatööstus, sealhulgas ka Elvas tegutsev Enics, on seevastu suurte katsumuste ees.
Enicsi asepresident Ari Räisänen selgitas, et suur osa elektroonikatööstuse põhikomponentidest ja keerukatest lisakomponentidest tuleb Jaapanist ning kuna Jaapanis on mitmed tehased täiesti rivist väljas või töötavad poole võimsusega, on elektroonikafirmadel raskusi vajalike osiste kättesaamisel.
«See on suur oht ja väljakutse kogu elektroonikatööstusele,» nentis Räisänen ning lisas, et seni on Enics hakkama saanud muid teid pidi koostisosade hankimisega, kuid suuremad raskused võivad veel ees seista. «Selge on see, et Jaapani sündmuste täit mõju pole me veel tundnud,» lausus ta.
Metallitööstus Metec on selle juhi Toomas Lepa sõnul seni pääsenud tuntavate mõjutusteta, kuid oht kõigub iga päev pea kohal. «Kui Jaapanist ei saa autosid kätte ja neid ei õnnestu Euroopas nii palju müüa, siis ei saa me ka lisavarustust müüa,» selgitas ta. Samas arvas Lepp, et Jaapani autodest tekkiva puudujäägi võivad katta teised autod ning nii ei pruugigi vajadus lisavarustuse järele kahaneda.
Nagu doomino
Pakenditootjal Estiko-Plastar jäi aga ettevõtte juhi Triin Anette Kaasiku sõnul mõneks ajaks soiku teadusarendus, sest üheks teaduspartneriks uute «intelligentsete», infoga kodeeritud pakendite arendamisel oli Jaapani teadlane.
Firma ei ole siiani Jaapani teadlasega ühendust saanud. «Alguses ei saanud neid lihtsalt kätte ja hiljem ütles automaatvastaja, et nad hetkel ei toimeta. Rohkem pole proovinud kontakti võtta, et anda neile aega tavapärase töö- ja elurütmi taastamiseks,» rääkis Kaasik.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütles, et otseselt Tartu ettevõtetel väga tihedaid suhteid Jaapaniga pole, kuid majanduses on kõik seotud nagu doomino ning meie ettevõteteni võib Jaapani mõju jõuda ka teiste riikide ettevõtete kaudu.
«Omad mõjutused on kindlasti, kuid midagi täiesti jalustlöövat Jaapani sündmused Tartu piirkonna ettevõtetele ei tekita,» lisas TÜ professor Varblane.