Koerterünnaku ohvrit häirib pikk kohtupidamine (1)

Lauri Habakuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: shutterstock.com

Häädemeeste vallas Kabli külas elav 70aastane Hilja oli mullu veebruaris asutanud end just posti järele minema, ent kirjakastini ta ei jõudnudki. Tema teekonna lõpetasid kolm vihast koera.

Kurjad koerad puresid naise kätt isuga. Kui Hilja püüdis põgeneda kõrval olnud puuriida otsa, lõid elajad talle hambad säärde. Pahaaimamatult rünnaku ohvriks sattunu karjus kogu kõrist appi.

Üksvahe abi tuli. Hilja tiriti autosse, viidi Häädemeeste kiirabisse ja sealt edasi Tartusse operatsioonile.

Hilja sai rünnaku tagajärjel raskelt viga. Ta vajab siiani taastusravi.

Jõuab kohtusse, aga mis hinnaga? Minu tervise hinnaga. Hilja

Tänavu märtsis saatis Lääne ringkonnaprokuratuur koerte omaniku, 80aastase Antsu kohtu alla. Prokuratuur süüdistab eakat meest raskete tervisekahjustuste tekitamises ettevaatamatusest.

Ehkki istungid pidid algama 11. septembril, jäi tookord jutt Pärnu maakohtu Kuninga tänava majas lühikeseks. Kohus oli tellinud Eesti kohtuekspertiisi instituudist (EKEI) ekspertiisi süüdistatava tervisliku seisundi kohta. See polnud aga valmis.

Kannatanu oli olukorrast pehmelt öeldes häiritud. “Mille taga see seisab?!” päris naine kohtunikult.

“Ei tea, miks asi on veninud,” lausus kohtunik Teet Olvik istungi osalistele. Ta pakkus, et ehk on asi kommunikatsioonihäires või suvepuhkustes.

Kuna Hilja on näinud samas kandis elavat Antsu korduvalt tööd rühmamas, peab ta võimalikuks, et kohtupidamist venitatakse tahtlikult.

Küll lohistavat süüdistatav merest rasket paati rannale, küll lõhkuvat hoovis puid. “Advokaat on öelnud, et Ants ei suuda kahte trepiastetki käia ega saa kohtusse tulla,” lausus kannatanu. “Aga jahil saab küll käia. Künnab kartulimaad, trimmerdab. Alles nägin teda seenemetsas.”

Olviku selgituse kohaselt ei saa kohus eeldada, et arstid pole professionaalsed. Ta lisas lootustandvalt, et ehk on võimalik pärast ekspertiisi valmimist kohtupidamisega edasi minna. “Kui inimene on kohtukõlbmatu, peab olema ikka tõsine häda,” kinnitas kohtunik.

“Jõuab kohtusse, aga mis hinnaga? Minu tervise hinnaga,” ütles koerterünnaku ohver temalt hiljem kommentaari küsinud ajakirjanikule. “Mul pole novembrist isiklikku elu. Tahaks, et see (kohtuasi, L. H.) lõpeks.”

Koerte omaniku kaitsja Margo Põbo ütles, et kohtuekspertiisi määramist ja korraldamist ei saa pidada kohtuasja venitamiseks. “Terviseseisundi hindamine eeldab meditsiinilisi eriteadmisi,” rõhutas ta, lisades, et ei saa pooleli kohtuasja ega selle käigus tehtavate avalduste kohta ütlusi anda.

Koerterünnaku ohver tõi esile riigi peaprokurör Lavly Perlingu varem öeldut, et kohtupidamine peaks olema kannatanutele võimalikult kiire ja valutu. Sinna on Hilja arvates pikk maa minna.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Liivi Reinholdi sõnutsi on kahetsusväärne, kui kohtupidamine peab ootama. Ta rõhutas, et prokuratuur ei saa ekspertiisi valmimise aega kuidagi mõjutada. Seda enam, et praegusel juhul on tegu kohtu, mitte prokuratuuri tellitud ekspertiisiga.

EKEI direktori Üllar Lanno vastusest võib oletada, et kohtunik Olvik pani pooleli jäänud istungil olukorra tagamaid oletades täppi: kohtuekspertiis hilines arstide suure töökoormuse tõttu, segaduse selle ümber tekitas ilmselt kommunikatsioonihäire.

“Lääne-Eesti kohtuarstlikus osakonnas oli üks kohtuarste isiku suhtes juba arvamuse andnud, selles piirkonnas töötab kaks kohtuarsti,” selgitas Lanno. “Teistest piirkondadest arstide kaasamisel tuli arvestada nende töökoormuse ja sellega, et EKEI ei saa avaldada survet väljast kaasatud eksperdile.”

EKEI direktori jutu järgi andis arstliku komisjoni esimees 30. augustil kohtule e-kirja kaudu teada, et uurimisse kaasatud eriteadmistega ekspert saab tööga alustada alles septembris, mistõttu akt valmib oktoobri keskel.

Lanno sõnutsi töötab EKEIs 16 arsti. Mullu tegid nad kohtute tellimusel 3157 ekspertiisi või lahangut.

Kohus määras uued istungid 13., 15. ja 23. oktoobrile.

Karistusseadustik näeb raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest tekitamise eest ette rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles