Eesti riik on aru saamas lihtsast tõest, et aastate pärast ei viitsi Soome pensionärid enam tundide kaupa bussis Pärnu poole loksuda, ja kavandab Pärnu lennuvälja rekonstrueerimiseks kuni 35 miljonit eurot.
Pärnu lennuväli tehakse korda
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
29. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Lennujaama vajalikkuses ei kahtle enam keegi, nüüd on küsimus selles, millal ja millises mahus seda teha,” ütles majandusministeeriumi kantsler Marika Priske üleeile Pärnu maavalitsuses toimunud transpordikonverentsil. Selleks, et riigi esindajaid lennujaama vajalikkuses veenda, on ettevõtjad ning linna- ja maavalitsus aastaid vaeva näinud.
Raha paari aasta pärast
AS Tallinna Lennujaam kavatseb Euroopa Liidu 2014.-2020. aasta tõukefondidest taotleda raha Pärnu lennuvälja rajakatte parandamiseks ja reisijate terminali kuni 70kohaliseks laiendamiseks. Riigiettevõtte nõukogu liikme Väino Linde sõnul on selleks planeeritud 240 miljonit krooni ehk 15,33 miljonit eurot, Priske paberites oli Pärnu lennujaama arenguks kavandatud 35 miljonit eurot.
AS Teede Tehnokeskuse uurimuse järgi on kõige hullemas seisukorras lennujaama rajakate, mille korrastamine maksaks sõltuvalt valitud lahendusest kas 6,39, 11,18 või 8,94 miljonit eurot. Samas hoiatab Teede Tehnokeskus, et projekteerimise käigus võib selguda veepuhastusjaama vajalikkus, mis näiteks Ämari lennuväljal maksis koos sinna juurde kuuluvate seadmetega ligi 3,19 miljonit eurot.
Uuringust selgub, et endise Vene sõjaväelennuvälja stardi-maandumisraja paksus on 15-58 cm ja selle valmistamiseks on kasutatud väga erinevaid materjale. Oma esimese eelistusena pakub Teede Tehnokeskus selle uuendamiseks varianti, kus senise betoonkatte peale pandaks asfalt ja spetsiaalsed võrgud.
Sellist lahendust on kasutatud Saksamaal Erfurdi lennuväljal, see maksab 8,94 miljonit eurot ning tema eelised on lühim ehitusperiood ja vastupidavus. Teisteks võimalusteks on betoonist ülekate või senise betoonkatte lõhkumine ja selle asemele asfaltkatte ehitamine.
Uuringus on eraldi esile tõstetud, et stardi-maandumisraja lühendamine 2,5 kilomeetrilt 1,8 kilomeetrile ei oleks Boeing 737, Bombardier CRJ 900 jt sama klassi lennukitele piisav. Pole ju mõtet hulk raha kulutada ja siis üksnes Fokkereid jt väikelennukeid vastu võtta.
Lennuväli on kulukas ettevõtmine
Linde tõdes, et Euroopa Liidu raha eest Pärnu lennuvälja arendamine on väga kulukas ettevõtmine ja omavalitsused peaksid endiselt vaeva nägema põhjuste pakkumisega, miks siia lennata. Tema jutu järgi oleks Pärnu lennuväljal vaja vähemalt 60 000 reisijat aastas, praegu on neid ligi 4000. Kaubaveo osas oli Linde skeptiline – milleks tuua kaup Pärnu lennuväljale, kui 130 kilomeetri kaugusel on Tallinn ja 160 kilomeetri kaugusel Riia.
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi hinnangul peaks riik aitama Pärnu lennuväljal lähemad kümme aastat üle elada. “Kui Tallinna lennuväli oli remondis, tahtsid kaubalennukid vägisi Pärnusse tulla,” ütles ta. Kivimägi sõnul muudavad teda optimistlikumaks Lottemaa ja Audru ringrada.
AS Sanatoorium Tervise juhataja Jaan Ratnik selgitas põhjusi, miks ettevõte kolm suve Stockholmi lende korraldas ja nüüd sellest loobus. Esiteks konkurents: Läti-Leedu kuurortlinnad on lennuväljade naabruses, 2007. aastal avas Estonian Air Kuressaare-Stockholmi lennuliini. Tervis kui Eesti kõige edukam Rootsi ja Norra turul tegutseja lihtsalt pidi Pärnu-Stockholmi lennuliini avama.
Teiseks nimetas Ratnik muudatusi turistide harjumustes. Kui praegu veel loksuvad Soome pensionärid tundide kaupa bussides, siis peale on kasvamas põlvkond, kelle ootused on teistsugused. Matkavekka Soome tšarterlendude täitumus on üle 90 protsendi.
Paraku jäi Tervis lõpuks üksinda riskima. Kaks esimest aastat oli valmis osa kohti enda hooleks võtma Strand, ülejäänud turismiettevõtjad loobusid.
“Kui tahame Soome turu kõrvale uut turgu, eeldab see selgade kokkupanemist. Rootsi turul on vaja miljoneid, et end nähtavaks teha,” rääkis Ratnik.
Tänavu Stockholmi reise enam ei avata. Kui keegi võtaks kuue koha täitumuse enda hooleks, muretseks Tervis 12 koha eest ja 33kohaline lennuk saaks taas iganädalasi reise alustada.
Estonian Air ja Air Baltic praegu Pärnu lendudega riskima ei hakka. “Ida-Euroopas pole raha ja valgust,” sõnas Estonian Airi analüütik Sven Kukemelk üht kaarti näidates.