Lastevanematele antakse nõu, kuidas saada hakkama ATH sümptomitega lastega

Pärnu maavalitsus. Foto: Urmas Luik

Kolmapäeval, 18. oktoobril oodatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste lähedasi ja õpetajaid Pärnu maavalitsuses toimuvale teemapäevale, kus jagatakse nõuandeid, kuidas selliste sümptomitega last aidata.

"Oodatud on vanemad, vanavanemad, aga ka lasteaia- ja kooliõpetajad, kes puutuvad kokku lapsega, kel võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)," selgitas SA Eesti Lastefondi juhataja ja ATH tugirühma juht Sirje Grossmann-Loot. Asjaolu, et vanemate kõrval oleksid kohal lasteaia- ja kooliõpetajad, on Grossmann-Loodi jutu järgi eelistatud seetõttu, et ATH sümptomitega laste kasvatamisel mängib suurt rolli koostöö.

Eesti ATHga laste täpset arvu pole Grossmann-Loodi väitel võimalik öelda, sest laste diagnoosimine sõltub suuresti sellest, millises piirkonnas elatakse. "On piirkondi, kus psühhiaatri juurde on pääseda võrdlemisi lihtne, aga neidki, kus see on raskem," põhjendas ta.

Küll märkis Grossmann-Loot Tallinna lastehaigla lastepsühhiaatri Anne Kleinbergi intervjuudele tuginedes, et ATH ilmneb lastest viiel kuni seitsmel protsendil ja abivajajaid tuleb juurde.

Millal võiks arvata, et lapsel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire? Seda võib Grosmann-Looti sõnul lapsel olla keerukas märgata, sest lapse käitumine sõltub suuresti ka tema kasvatusest. Küll võivad nendeks märkideks olla, kui laps on oma tegevustes püsimatu, jookseb pidevalt ning talle ei ole harvad ka erinevad õnnetused.

18. oktoobril kell 13.45 Pärnu maavalitsuse saalis toimuv teemapäev on justkui sissejuhatus Pärnusse loodava ATH tugirühmale, mis hakkab kogunema Pärnu sotsiaalkeskuses korra kuus. 

Pärnu tugirühm saab olema Eestis juba 17, ja seda hakkab juhtima Lastefondi vabatahtlik Birgit Liivakant, kes on lõpetanud Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna ja kellel on ATH diagnoosiga kümneaastane poeg. 

Grossmann-Loot, kes on ATH tugirühmadega tegelenud aastast 2001, ütleb, et tugirühma eelis sotsiaalvõrgustiku kommuunide ees on see, et sa näed inimest. Nii on tema sõnul võimalik saada inimesel aimu, milline on see inimene, kes talle nõu annab.

Kõigil, kes soovivad teemapäeval osaleda, palutakse ennast registreerida meiliaadressil [e-mail] või [e-mail].

 

Tähelepanuhäirega laps:
Raske keskenduda ühele tegevusele/asjale
Kalduvus kiiresti tüdineda
Raske ülesandeid lõpetada
Kalduvus asju unustada

Hüperaktiivsusega laps võib:
Olla pidevalt kuhugi tormamas
Tihti raske paigal istuda –niheleb, rabeleb
Pidevalt rääkida
Püüda teha mitut asja korraga
Kuhugi ronida, turnida ja kukkuda

Impulsiivne laps:
Tegutseb enne, kui mõtleb
Öelda ja hõigata sobimatuid märkusi
Haarata teiste käest mänguasju ja sattuda konfliktidesse
Võib muutuda ootamisel kannatamatuks

Allikas: Sirje Grossmann-Loot