Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kooseluseadus võimaldab kooselusid ka kolme ja enama inimese vahel

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Käsikäes. Foto on illustreeriv. | FOTO: Scanpix

Mullu jaanuarist kehtima hakanud kooseluseadus lubab registreerida paarisuhte mitme partneriga, tõmmates Eesti suhtemaastikule sootuks uued kontuurid.

Olukord tunduks naljakas, kui polügaamiat ei peaks tõenäoliseks Eesti notarite koda, kelle esindajana vastas Tallinna notar Tea Türnpuu Pärnu Postimehe küsimusele "Kas kooselulepinguid on võimalik, kas või hüpoteetiliselt, sõlmida loendamatu arv kordi, ilma et varem sõlmitud kooselud oleksid lahutatud?".

"Tõepoolest, selline võimalus pole ainult hüpoteetiline, vaid ka praktikas esinev," nentis Türnpuu. "Sest notaril pole mingit varianti kontrollida, kas kooselulepingut sõlmida soovivatel isikutel juba on sõlmitud kooseluleping. Notar lihtsalt peab kooselulepingu sõlmijaid usaldama ja nende esitatut uskuma."

Notarite töö muudab kooselulepingute sõlmimisel keeruliseks, et Eestis ei kanta kooselulepinguid (erinevalt abielulepingutest) ühessegi avalikku registrisse, mistõttu riigis puudub ülevaade kooselulepingu sõlminute kohta.

"Kuna kooselulepinguid ei kanta avalikku registrisse, ei saa ükski kolmas isik – ka mitte notar – teada, kui selline leping on kooselupartneritel varem sõlmitud," tõdes Türnpuu. "Kahtlemata oleks õiguskindluse huvides vajalik registreerida kooselulepingudki avalikus registris."

Juriidiliselt on petuga sõlmitud leping mõistagi kehtetu, kui see avastatakse, aga elujõuline, kuni pole avalikuks tulnud. Nõnda võibki kaunitar Maia kooselu sõlmida Tartus Peetriga ning Valgas Veeraga ning usin töömees Urmas registreerida oma kooselu ühes linnas ühe, teises teise ning kolmandas kolmanda talle jah-sõna öelnud isikuga. Tõrge võib tulla juhul, kui Peeter või Maia satub tema puhul kord juba kooselulepingu sõlminud notari juurde, kellel on hea mälu.

Türnpuu sõnade kohaselt tuleks aga kooselulepingu sõlmimisel arvestada, et rakendusaktide puudumise tõttu on reguleerimata seegi, kuidas ühepoolselt kooseluleping lõpetada.

"Suhte ametlikuks tegemisel, olgu siis abielu- või kooselulepingu sõlmimine, ei mõelda tihtipeale võimalikule lahutusele," sõnas Türpuu. "Kuid kui abielu lõpetamiseks on perekonnaseaduses olemas selge regulatsioon, kuidas seda teha, siis analoogne regulatsioon kooseluseaduse alusel sõlmitud kooselulepingu lõpetamise kohta puudub."

Ehk kui kooselulepingu sõlminud on üksmeelel ja tulevad koos juba sõlmitud lepingut lõpetama, saavad nad seda valutult teha. Kuid kui partnerid on lahutuse suhtes eri meelt ja lepingu lõpetamiseks kokkulepet ei saavuta, on häda käes, sest riigis pole reguleeritud, kes ja kuidas vaidlusaluse kooselulepingu lõpetab.

Tagasi üles