Keldi kasvatas üksi üles kaks poega. “Kui mees ära läks, otsustasin: ta on minule surnud, tühi koht. Sain aga tunda, et tulevikuski tuleb minevikus elada, olgu see nii vastumeelne kui tahes,” räägib ta. Keldi ei hala ega kiru kedagi, vaid tõdeb: “Minevik annab õppetunnid, millest on tulevikus kasu.”
Tellijale
Tulevikuski tuleb minevikus elada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu päeva oli Keldil külm olnud. Ta pani kamina küdema. Poisid, üks lasteaia-, teine koolilaps, rõõmustasid: saab sooja. Söök oli valmis, oodati isa. Noorem poeg teatas, et nägi isa Astridiga lasteaiast mööda minemas. “Ma vaatasin just aknast välja,” ütles poeg. “Kas võite natukeseks üksi jääda?” küsis Keldi mõttega minna sõbranna Astridi poole. “Mängivad Astridi mehega kaarte,” mõtles ta.