/nginx/o/2016/11/08/6053209t1hf06d.jpg)
/nginx/o/2017/10/16/7223501t1hcf42.jpg)
Eesti-suuruse riigi puhul tuleks meil rohkem hinnata seda, et saame oma toidulaua katta peaaegu täielikult vaid kodumaise toodanguga. Kohaliku toidutööstuse mainet mõjutavad aga enamjaolt välisajakirjanduse põhjal treitud uudisnupud, millel Eesti kontekstis mingit tõepõhja pole.
Tõenäoliselt on kõige rohkem kõneainet pakkunud toorpiima kvaliteedi küsimus: kas ja kui palju seal ikkagi antibiootikume on? Reaalsuses testitakse toorpiima tööstustes igal sammul. Näiteks on esmased laborandiülesanded täita juba farmist piima koguma mineval piimaautojuhil.
Peale piima omaduste keskendutakse kontrollimisel väga palju ja korduvalt ravimijääkide testidele, veendumaks, et tootmisse suunatakse vaid väga puhas ja heakvaliteediline piim. Ravimijääke sisaldavat tooret piimatootjad vastu ei võta ja kogu vastav piimakogus läheb utiliseerimisele.
Aga sellega kontroll veel ei lõpe, sest ka tootmisse vastu võetud piimast valmivaid tooteid testitakse igal sammul. Nii tehakse kõigi partiide esimeste ja viimaste toodete proove ja jälgitakse tootenäidiseid kogu realiseerimisaja vältel.
Rohkelt valearusaamu keerleb ka lihatööstuse ümber, millest levinuim puudutab lihatoodetes sisalduvaid hormoone ja antibiootikume. Euroopa Liidu õigusaktid aga keelavad loomade ja kodulindude kasvatamisel hormoonide ning kasvustimulaatorite kasutamise. Seega võib veendunult kinnitada, et sellised ained puuduvad Eesti farmides kasvavate loomade menüüs ja meie poodides müüdavad lihatooted on ohutud. Samamoodi kui piima puhul kontrollivad riiklikud veterinaararstid sealiha igas tootmisetapis.
Rohkelt valearusaamu keerleb ka lihatööstuse ümber, millest levinuim puudutab lihatoodetes sisalduvaid hormoone ja antibiootikume.
Nagu toit peavad loomade pidamise tingimused vastama rangetele heaolunõuetele, mida ametnikud kontrollivad tihti ja põhjalikult. Loomade menüü on toitainerikas ja kõrge kvaliteediga, sest kehv toit ja mis tahes kõrvalekalded toidusedelis väljenduvad kiiresti terviseprobleemidena ja lihatoodete lõppkvaliteedis.
Viimane Eesti toiduainetööstust puudutav kriis oli seotud aga kohaliku linnukasvatusega, mistõttu tuleb rõhutada, et linnuliha- ja munatööstuski on rangelt reglementeeritud. Et ei kannataks linnud ega toodete kvaliteet. Loomade heaolu puudutavad määrused on kehtestatud nii Eestis kui Euroopa Liidus ja kõrvalekaldeid reeglitest uurivad nii veterinaar- ja toiduamet kui vajadusel politsei. Samuti on kategooriliselt keelatud kanade nokkade lõikamine, mille paljud arvavad olevat tavapärane praktika.
Samuti on kategooriliselt keelatud kanade nokkade lõikamine, mille paljud arvavad olevat tavapärane praktika.
Ühtlasi on linnukasvatuses oluline sööt, sest taimemürkidega seonduv on kogu Euroopas väga aktuaalne. Võin kinnitada, et kodumaiste muna- ja linnulihatootjate pakutav sööt on hea kvaliteediga. Kogu kohalik munade ja linnuliha tootmisahel on kontrollitud, range tähelepanu all ja kohustatud olema vastavuses regulatsioonidega selle kõigis etappides: kui tibust kasvab broiler, täiskasvanud kana muneb muna. Kodumaise munatootja Dava Foods Estonia´s toodetud munad on fiprolinivabad ja testitud Saksamaa laboris, mille kohta on ettevõttel sertifikaadid. Seda enam saab olla kindel toodete kvaliteetsuses.
Tänu Eesti toiduainetööstustes kasutatavale nüüdisaegsele tehnoloogiale ei jää kodumaised toidutootjad kuidagi alla ülejäänud Euroopa tegijatele. Veel enam, nagu maaeluminister Tarmo Tamm on kinnitanud, Eesti on väga sarnane Põhjamaadega, sest meid iseloomustavad samad väärtused. Seejuures on siinse väikese turu eelised avatus ja paindlikkus tootmises, toiduainetööstuse kiire areng, suund innovaatilisusele, kõrgele kvaliteedile ja toiduohutusele.
Suurtööstustele esitatavad nõuded on karmid, mis tagavad igakülgse toiduohutuse. Vähe sellest, et toidutootjate “köök” annab puhtuselt silmad ette enamikule koduköökidele, ei jää eestimaised tööstused hügieeninõuete vastavuselt alla operatsioonisaalile.
Sellele kõigele toetudes kutsun eestimaalasi üles väärtustama armastatud kodumaise toidukauba selja taga seisvaid tööstusi, kelle töö on juba aastakümneid olnud tagada, et meie kõigi toidulaud oleks eestimaine. Tootjate selleks tehtavad investeeringud aja jooksul aina kasvavad.
Eesti toidutootmise turuolukord on eri poliitotsuste ja kriiside tõttu olnud niikuinii aina väljakutserohkem. Kui suudame aga säilitada rahva poolehoiu kohaliku toidutööstuse suhtes, saame garanteerida eestimaise toidutootmise hea käekäigu.