Folgi Krõmpsu võitis Pärnu tüdrukute ansambel

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nädalavahetusel Pärnu muuseumis toimunud kolmanda Eesti rahvamuusikatöötluste konkursi Folgi Krõmps peaauhinna võitis Pärnu kunstide maja tütarlasteansambel.

Žürii sõnutsi iseloomustasid Margrit Kitse juhendatavat vokaalansamblit Tähtihellad suurepärased seaded, mille puhul väärib märkimist nii inimhääle väga leidlik kasutamine ilma pillisaateta kui tüdrukute erakordselt hea vokaal: kaunis tämber, puhas intonatsioon raskete kokkukõlade laulmiselgi. Võlus pingutuseta esinemine, hea suhtlemine nii omavahel kui publikuga.

Žürii lemmik nooremas vanuseastmes oli Pärnu Mai kooli 1.c klass, kelle esitus arvati parimaks regilaulu traditsiooniliseks tõlgenduseks särava eeslaulja ja kooriga. Neidki juhendas Margrit Kits. Ent eriauhindu jagus kõigile osalejatele.

Aire Luhaoja juhendatavaid Sütevaka Südikaid kiitis žürii vahetu ja siira rahvamuusika töötluse eest tänapäeva noore inimese tunnetuses. Ansambel märkas muistse regilaulu ja nüüdisaegse räpi lähedust ja ühendas need keelel põhinevad muusikastiilid oma esituses.

Pärnu-Jaagupi muusikakooli Kandlekest tunnustas žürii heliefektide ja mõnusa muusikalise liikumise tunnetuse eest. Kandlekest juhendab Reine Niin.

Tugev peaauhinna nominent Tähtihellade kõrval oli Marbuus. Seal laulab kolm Pärnu tütarlast: kaks Sütevaka humanitaargümnaasiumist ja üks Mai koolist ja nad juhendavad ennast ise. Marbuusi kiideti huvitavate seadete, suurepärase pillimängu- ja lauluoskuse ning põneva ja vaimuka muusikalise lavastuse eest.

Tiina Vaalma juhendatava Kiili Kunstide kooli ansambli Kandlekiilid esitus arvati parimaks lavastuseks – seda iseloomustasid armas esitus, mänguline lähenemine ja iga lapse ande ärakasutamine.

Marika Moksi juhendatav Nõmme folgiring kasutas pille kõige mitmekesisemalt, žüriile meeldisid nende väiksed trikid ja lõbusad lahendused.

Koolinoorte esitusi hindasid žüriis Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadurid Taive Särg ja Ingrid Rüütel ning viiuliõpetaja, laste ja noorte viiuldajate pärimusmuusika ansambli Tuuleviiul juhendaja Kristi Alas Tallinnast.

Särg märkis, et kohustusliku pala, Sindi alevist pärineva "Heinast hobu" teemast tingituna lauldi palju hobusest ja seda tehti väga loominguliselt.

"Oli leiutatud palju toredaid kõlaefekte, mis väljendasid hoogsat liikumist, kabjaplaginat, kuljuste kõlinat, samuti oli üks tore hobuse rakendamise ja sõitmise etendus," avaldas teadur. "Leidlike võtete puhul oli jällegi tore, et need lähtusid paljus Eesti rahvatraditsioonist, näiteks hobuse tegemine teki abil, päriskuljuste kasutamine, kandle mängimine kuklal. Samuti olid esinejatel väga ilusad rahvarõivad või nende ainetel valmistatud kostüümid."

Teadur lisas, et kontserdil oli näha kahte väga olulist lähenemist rahvamuusikale. Muusika, kus kõik saavad osa võtta ja sellest rõõmu tunda; ja muusika, kus püüeldakse kõrge tasemega viimistletud kunstipärase esituse poole. Mõlemad tahud on äärmiselt tähtsad, muusika kui esituskunsti kõrval ei tohi unustada, et inimene vajab võimalust väljendada end muusika kaudu.

Festivali avas oma esinemisega Pärnu pärimusmuusika ansambel, koostöös huvikool ModeRatoga konkursi algatanud Pernu Läte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles