Ühtki suppi ei sööda nii tuliselt, kui keedetakse. Sestap soovime eile kõnelusi alustanud Reformierakonnale, valimisliidule Pärnu Ühendab, Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) ning Keskerakonnale kannatlikkust ühisosa otsimisel ja võimalusel leidmisel.
Poliitköökides räägitu kohaselt ei pruugi nelikjõud kokku jääda, vaid keegi seltskonnast pudeneb ära. Keegi, kes võimu nimel ei soovi nii paljust loobuda.
Mis on neil kooslustel ühist peale soovi Pärnus võimule saada või seda hoida?
Reformierakond ja IRL on selgelt parempoolsed erakonnad. Samasse suunda hoiab valimisliit Pärnu Ühendab – ei saa neid kuidagi nimetada tsentristideks ega ammugi vasakpoolseteks. Nii peaks loogiline olema kolmikliit. Ent kas see liit oleks südamete ja mõttekaaslaste liit?
Aateid on ennegi toodud ohvriks pragmaatilisele lähenemisele.
Eilsed arengusuunad ülejäänud linnades on näidanud, et süda ei pruugi arvesse tulla ja valimiste võitja osutub hoopis kaotajaks. Näiteks moodustasid Rakveres liidu Reformierakond, IRL ja Keskerakond. Linnapeaks saab oravate esindaja. Opositsioonipingile maandusid sotsid, EKRE ja üks valimisliit – kõik kahe mandaadiga. Võimuliidul on Reformierakonna seitse, IRLi viis ja Keskerakonna kolm mandaati.
Viljandis saadeti valimised võitnud sotsid oma üheksa kohaga opositsiooni, seltsiks EKRE ja Keskerakond, mõlemad kahe mandaadiga. Võimu jagasid Reformierakond ja IRL, kuid häda on selles, et koalitsioonil on vaid üks enamhääl. Meeriks valitakse Reformierakonna esindaja.
Kas Reformierakond ja valimisliit Pärnu Ühendab võiksid Pärnus minna liitu Keskerakonnaga? IRLile pole see probleem, nagu Keskerakonna ja Ühtse Venemaa külmutatud koostöölepegi. Aateid on ennegi toodud ohvriks pragmaatilisele lähenemisele.