“Lauldes tunnen, kuidas miski vana tuleb minust läbi”

Rüüt on pärimusest inspiratsiooni saanud kooslus. Koos on musitseeritud juba viis aastat. Foto: Madis Reimund

Maarja Soomre juured viivad Treimanisse, pillimängijate suguvõssa. Onud mängivad tal akordioni, isa-ema teevad bändi, tädipoeg Silver Sepp ja tädi – kõik teevad muusikat. Palju. Maarjagi pidi väiksena pilli õppima, mis sest, et ajuti ei tahtnud või tekkis trots. “Aga ju see muusika oli vägevam kui teismelise trots,” mõtiskleb ta.

Muusikakoolis õpivad Maarja väiksed vennapojadki. Kui üks neist ei tahtnud seal enam käia, küsis teine kohe: “Ütle üks sugulane, kes ei mängi ühtegi pilli!”.

Algul kasvas Maarja Varblas, siis kolis pere Treimanisse. Keskkooli tuli neiu juba Pärnu, kus ta asus Toomas Volli juures laulu õppima. “Kui ma Toomase käe all poleks õppinud, poleks arvatavasti mõelnud minna jazz-laulu õppima,” arvab ta.