Rändlinde ei tohi toita

Pardid Pärnu linnavalitsuse kõrval pargis. Foto: Ardi Truija

Lindude toitmine takistab rände algust ja inimese hea kavatsus võib lindudele hoopis elu maksta.

Loodusmuuseum tuletab inimestele meelde, et linnadeski elavad veelinnud nagu sinikaelpardid ja kühmnokk-luiged, on rändlinnud, kes ei vaja lisatoitu. Linnud, kes meil paikseks jäävad, leiavad vajaliku toidu lahtistest veekogudest ja veekogu jäätumisel suunduvad soojematele aladele.

Muuseumi kommunikatsioonijuht Kätlyn Metsmaa vahendas, et eriti oluline on lindude toitumisest hoiduda vahetult enne rännet. Muul ajalgi ei ole see mõistlik tegevus, kuna seeläbi kannatab nii veekogu kui lindude tervis.

Lindude toitmine võib lindudele saatuslikuks saada mitmel moel. Viis põhjust miks ei või veelinde, nagu sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged, toita

Lisatoitmine takistab rännet. Lindude toitmine põhjustab lindude kohale jäämise paikades, kus nende loomulik toidu allikas, ehk veekogu, täielikult kinni külmub. See tähendab, et linnul kaob võimalus looduslikult toituda ja ta jääb sõltuma inimesest. Kuna inimeste poolt viidav lisatoit on aga ebaregulaarne, võivad linnud suure pakasega nälga jääda, külmuda ning surra. Seda ei välista ka regulaarne toitmine. Linnu hukuks piisab vaid ühest külmast jääl veedetud ööst.

Rände ära jäämine muudab linnud nõrgemaks. Inimeste poolt pakutava lisatoidu söömine ei ole rändlindudele loomupärane ja muudab nende käitumisharjumusi. Rändlindude lisatoitmine mõjub ka üldiselt lindude füsioloogilisele võimekusele ja instinktidele, muutes neid märkimisväärselt nõrgemaks.

Toitmiseks kasutatakse peamiselt saia. Sai ei ole metsiku looma organismile tervislik ega täisväärtuslik toit – saia koostisosade hulgas pole midagi, mida luiged eluks vajavad või mida looduslikult nende toidulaualt leiab. Saia söömine võib lindudel tekitada seedehäireid ja maksakahjustusi.

Vale toitumine võib põhjustada haigusi. Lindudele mitte omane toitumine võib endaga kaasa tuua haiguseid, mis avalduvad tiibade ebanormaalses arengus. Tiibade väärareng võib omakorda viia selleni, et lind ei saa enam normaalselt lennata. Lisaks levivad toitmiskohtade ümber kogunevad suurearvulistes linnukooslustes kergemini ka igasugused nakkushaigused.

Toitmine häirib veekogude loomulikku tasakaalu. Osa toidust, mis vette visatakse, ei jõua lindudeni, vaid vajub veekogu põhja. Veekogu põhja settivad toidupalad rikuvad veekogu toitelisuse tasakaalu. Lisaks meelitab ära söömata toit ligi närilisi ning põhjustab bakterite ja vetikate vohamist.

Andmed: Eesti loodusmuuseum