Küttepuude firma omanik valis sõbraks mesilased

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mehhaniseerisin küttepuude tootmise sedasi, et kaks etappi käsitsitööd läks vahelt minema,” seletab Paisu talu peremees Lembit Ainsar.
“Mehhaniseerisin küttepuude tootmise sedasi, et kaks etappi käsitsitööd läks vahelt minema,” seletab Paisu talu peremees Lembit Ainsar. Foto: Urmas Luik

Kõrge ja tiheda kuuseheki varjus laiub viinamarjaväli, nagu oleksime Paisu talu asemel sattunud mõnele soojale maale. Istanduse ja maja vahel kirendavad jorjenid – sügisese aia ilu.

Siinne peremees ja OÜ AL Küttepuude juhatuse liige Lembit Ainsar ütleb, et kõik ehitised, mida silm nägema ulatub, on tema kätetöö. Vene ajal tuli selleks, et maja ehitada, palgatöö kõrvalt kõvasti rabada. Nii nuumaski Ainsare pere müügiks pulle-broilereid ja kasvatas-koolitas kolme last.

Langermale üleliiduliselt tunnustatud Edasi kolhoosi maile tuli Lembit poisieas vanematega Pärnust. Käis koolid läbi, teenis leiba traktoristi, haljastaja ja varustajana, kuni majandid sundlikvideeriti. Uus tööots oli metsavedu, sealt tiris mõte oma firma asutamisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles