Kümne lapse emal lähevad järeltulijate nimed segamini

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mis sa ikka nutad,” naerab Külavälja talu perenaine, kui jutt läheb sellele, et maa jookseb inimestest tühjaks.
“Mis sa ikka nutad,” naerab Külavälja talu perenaine, kui jutt läheb sellele, et maa jookseb inimestest tühjaks. Foto: Urmas Luik

Külavälja talu perenaine Selma Tammeleht on küla vanima elaniku staatusele vaatamata nii säravate silmade ja sorava jutuga, nagu poleks tal aastate koormat turjal ollagi. Ajalehti loeb ja vardaid veeretab Selma prillita, sest tema nooruses polnud arvuteid ega midagi, televiisorgi tuli, kui tema juba täiseas oli.

Istume pliidisoojas köögis majas, mille Selma mehega ehitas ja kuhu pere 1973. aastal kolis talutarest, mille platsigi pole aimata Külaväljal, kus on üles kasvanud üheksa tüdrukut ja kõige viimase ehk kümnendana sündinud poiss.

“Need kõik ilma peal laiali juba, Prantsusmaal otsapidi ja igas ametis. Poeg on Valgas, tal on endal kaks poega ja hea töökoht seal. Kõige lähemal on üks tütreid, tema on Pärnu-Jaagupis kooliõpetaja,” vuristab hõbejuukseline jutukaaslane, peas enda kootud sirelililla müts.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles