Teismelise peksmine võis olla organiseeritud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peksmise ohvriks langenud noormehel oli koju jõudes ema sõnutsi suu verine ja riided määrdunud, samuti ei mäletanud ta, mis oli juhtunud.
Peksmise ohvriks langenud noormehel oli koju jõudes ema sõnutsi suu verine ja riided määrdunud, samuti ei mäletanud ta, mis oli juhtunud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kolmapäeval toimunud 15aastase noormehe peksmine Pärnu kesklinnas oli kallaletungi tunnistaja sõnade järgi organiseeritud ja talle jäi mulje, et see oli kättemaks.

Pärnu jõe ääres Jaansoni rajal eelmise kolmapäeva õhtul peksmist pealt näinud noormehe sõnutsi jäi talle mulje, et rünnak oli ettekavatsetud ja ohver polnud valitud juhuslikult.

“Mingi tüdruk oli nad kokku kutsunud,” lausus noormees, kelle nime jätab toimetus enda teada. “Mina läksin sinna oma tuttavaga ega teadnudki, et midagi sellist toimub.”

Tunnistaja sõnutsi oli ümberringi 20–30 noort, kuid peksjaid tema väitel paar–kolm. “Natukene kahtlane oli küll, kui seal nii palju inimesi nägin,” rääkis noormees. “Küsisin: “Mis siin toimub?” Seepeale öeldi, et tahavad sellele poisile lõuga anda.”

Kõik toimus võrdlemisi kiiresti, pealtnägija ütlust mööda läks ehk paar minutit. Kõigepealt tõmmanud üks peksjatest ohvrit seljakotist. Kui rünnatu ära jooksis, tormati talle järele. “Üks hoidis teda kinni, kui ülejäänud teda peksid,” meenutas tunnistaja.

Pealtnägija ei osanud öelda, kas peksmise aegu jõe äärde kogunenud noored olid samast pundist. “Mina poolt seal olnutest ei tunnegi,” täpsustas ta.

Ehkki ümberringi oli palju inimesi, ei läinud keegi ohvrile appi. “See vaheleminek poleks kuidagi aidanud, sest kolm poissi peksid teda korraga ja mitte eriti kaua,” arvas juhtunut näinud nooruk, kes lahkus sündmuspaigalt kohe pärast seda, kui läbipekstu oli püsti tõusnud.

“Tean, et ta sai bussiga ise koju,” lisas noormees. “Üks peksja ajas talle bussis, et venelased olid teda peksnud.”

Pahateo tunnistaja ei osanud täpselt öelda, millest löömine algas. “Öeldi, et ta oli paari tüdrukut litsiks nimetanud, kuid seepärast küll kedagi haiglasse ei peksta,” sõnas ta. “Kui ta (ohver, L. H.) oli maas, otsiti tema eekat (e-sigaretti). Ehk peksti seepärast, et tema e-sigaretti taheti varastada?”

Ohvri ema Triin Meresaare jutu järgi on tema pojal peksu tagajärjel ajupõrutus ja mälukaotus. “Kahjuks või õnneks ei mäleta ta ise mälukaotuse tõttu sellest jubedast sündmusest ja kogu päevast mitte midagi,” rääkis ta.

Meresaare sõnutsi ei olnud keegi ta pojale kiirabi kutsunud. “Ta tuli ise bussiga koju, suu oli verine, riided määrdunud. Küsisin, mis juhtus, ja ta vastas, et ei mäleta,” lausus ta. “Ütles, et vaid pea valutab. Küsisin siis, kuidas tal autokoolis läks, aga ta ei saanud aru, mis ma räägin. Ta ei teadnud isegi, kuidas ta koju jõudis.”

Ema viis poja kohe haiglasse. “Kogu autosõidu aja küsis ta mult muudkui, kuhu me läheme. Ta aju ei talletanud infot. Ka haiglas küsis poeg kogu aeg, miks me seal oleme. Ta ei teadnud isegi, mis aastaaeg on,” meenutas ema.

Ehkki emani on jõudnud peksmist pealt näinud mitme inimese nimi, ei soovi Meresaar politseiuurimise huvides juhtunu arvatavaid tagamaid täpsemalt kommenteerida.

Politsei alustas peksmise uurimiseks menetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist. “Menetluse huvides politsei midagi rohkemat, kui praegu teada on, avaldada ei saa,” ütles Lääne prefektuuri pressiesindaja eile.

Menetluse käigus võtab politsei ütlusi jõhkra rünnaku pealtnägijatelt. Politsei kutsub üles kõiki, kes viibisid 25. oktoobri õhtul Laia tänava piirkonnas ja olid tunnistajad konfliktile ning nägid noorukite seltskonda või situatsiooni, mis tundus kahtlane, võtma ühendust Pärnu politseijaoskonnaga numbril 513 1599 või kirjutama aadressil ago.kartmann@politsei.ee.

Pärnu politseijaoskonna juht Andres Sinimeri ütles, et pärast rünnakut sotsiaalmeedias oma elu elama hakanud väidetel mitmekümneliikmelisest seltskonnast, kes Pärnu linna elanikke kimbutab, ei ole alust. “Pärnu on endiselt turvaline,” kinnitas politseijuht.

Sinimeri märkis, et Pärnu politsei suhtub vägivallaga seotud juhtumitesse väga tõsiselt ja teeb endast kõik, et süüdlased leida ja vastutusele võtta.

Pille Juhkov, 15aastase Pärnu poisi kehalise väärkohtlemise kriminaalasja menetlust juhiv Lääne ringkonnaprokurör:

"Kui noored inimesed lahendavad konflikti nii, et üks osapool lõpetab haiglaravil ja mälukaotusega, on väga tõsine asi. Seetõttu on politsei juba pea nädal aega teinud tööd, et sel õhtul juhtunu üksikasjalikult selgeks teha. Alustatud on kriminaalmenetlus ja süüdlasel tuleb oma tegude eest vastutust anda.

Me ei ole veel valmis detailselt rääkima, mis sel õhtul juhtus, sest uurimine alles käib. Küll kinnitan, et Pärnu on jätkuvalt turvaline elupaik, mingit vägivallatsevat noortekampa siin ei tegutse ja ehkki juhtunu oli traagiline ja ebaõiglane, oli tegu üksikjuhtumiga. Noored lahendasid omavahelist konflikti valede vahenditega. Peame juhtunu versioone kontrollima, sest osalised mäletavad kriitilisi olukori erinevalt ja kõik meile räägitu ei vasta tingimata tõele.

Esimeses järjekorras tuleb veenduda selles, et kannatanu olukord ei halvene ja teha kõik, et sarnased juhtumid ei korduks ja et kriminaalasi ei saaks juurde uusi kannatanuid.

Kuid lool on teinegi külg. Ka kriminaalsüüdistus on väga tõsine asi. Seda enam, kui jutt on noortest, alles kujunevatest inimestest. Kui alaealine jõuab kriminaalkuriteos kahtlustatavana prokuröri juurde, on tegelikult käes tagajärjed ja päris õige koht, kus probleemiga tegeleda, on käest libisenud. See ei tähenda, et me võiksime nende noorukite osas käega lüüa. Võimalikult personaalne lähenemine igale seadusega pahuksisse läinud noorele on viimane võimalus võita noor tagasi õiguskuulekale teele.

Alaealiste osalistega kriminaalasjad on tavapärasest veidi delikaatsemad, seetõttu uuritakse iga versiooni põhjalikult ja see nõuab aega."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles