/nginx/o/2017/11/03/7279567t1hd6f6.jpg)
Viie lapse ema Haini Ilonen on tõenäoliselt üks rekordiomanikest, sest keskmiselt võtab elatise kohtumenetlus aega pisut üle kolme kuu, aga tema käib kohtu vahet kolmandat aastat. Praeguseks on lapsed pikale veninud menetluse tõttu ilma jäänud 5000 eurost riigi toetusest.
Nii Haini põgenemislugu vägivaldse abikaasa eest kui kolmandat aastat vältavast elatisvaidlusest on Pärnu naiste tugikeskust külastades kuulnud isiklikult tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe, riigikogu liikmed Liina Kersna, Helmen Kütt, kunagine justiitsminister ja praegune siseminister Andres Anvelt ja veel hulk kõrgeid riigiametnikke. Ometi pole naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld üheltki ametnikult kuulnud küsimust, kuidas saab viie lapsega üksikema hakkama.
Haini andis alaealistele lastele elatise saamiseks kohtusse avalduse oktoobris 2015. Suure pere ema meenutas, et alguses ei ilmunud isa kohtusse. Siis määrati talle riigi õigusabi korras esindaja, et menetlusega saaks edasi minna. Nüüd vaidlustab isa riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu näiteks, kas lastel ikka kulub mitme peale aastas kümne euro eest juuksegeeli. Haini ütlust mööda on summad, mille üle ta vaidleb, kohati absurdselt väikesed, lausa sentides.
Oma eksabikaasat tundes aimas Haini, et too kaebab kohtuotsuse edasi, aga emana on ta pettunud süsteemis, mis lubab manipuleerida. “Ma lootsin, et ametnikud ja kohtunikud ei lähe tema riugastega kaasa. Teevad otsuse ära ja asi on lõplik,” avaldas ta sedavõrd pikaks veninud kohtumenetluse üle nõutust.
Teadlane nentis, et ametlikult käib suur hala, miks lapsi pole, aga kui lapsed kusagilt tulevad, ei leita aastate jooksul perele abikätt.
Kohtuskäimine on töötavale emale kurnav, sest ta peab ekstra puhkepäeva võtma ja töötunnid hiljem tasa tegema. Rootsi kodanikust isa, kes elab Pärnus, Hainile teadaolevalt tööl ei käi.
Juulis viis isa vaide riigikohtusse. Ent tänini pole teada, kas seal võetakse asi menetlusse ja millal võiks kohtuistung toimuda. Riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik sõnas, et elatisasjade eelismenetlemiseks puudub alus.
Haini Iloneni esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere selgitas, et elatisasja menetletakse nagu iga muu varalist nõuet tsiviilkohtus. Elatise puhul ei ole ette nähtud lühemaid tähtaegu ega edasikaebeõiguse piirangut. Rajavere sõnutsi vältabki enamik hagimenetluses menetletavaid tsiviilasju, mis jõuavad riigikohtusse, vähemalt poolteist aastat.
Ema ütlust mööda pole isegi oluline, kui suure elatise kohus lõpuks määrab, olgu see siis 50–100 või 150 eurot, sest isa ei hakka seda nagunii maksma. Maakohus määras menetluse ajaks igale lapsele pisut üle 60 euro elatist, mida isa pole maksnud. Olgu öeldud, et seadusega kehtestatud elatismiinimum oli läinud aastal 215 eurot ühe lapse kohta.
Riik võtab vanema kohustuse enda kanda
Andmed: sotsiaalkindlustusamet
Justiitsministeerium sedavõrd pikaks veninud menetlusajas probleemi ei näe. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Käddi Tammiku selgituse järgi ei riiva vanema õigus edasi kaevata kuidagi lapse õigust elamisväärsele elule. Seda põhjusel, et kohtumenetluse ajaks saab taotleda teiselt vanemalt elatist või riigilt elatisabi maksmist. Siingi on omad nüansid. Kohtumenetluse ajal toetab riik lapsi kõige rohkem 150 päeva, enne selle aasta 1. jaanuari oli maksimaalne periood 90 päeva. Meenutame, et Haini laste elatise kohtusaaga on väldanud üle 700 päeva, aga lapsed vajavad toitu iga päev.
Lastekaitseliit on teistsugusel seisukohal. Liidu kommunikatsioonijuht Grete Landson teatas, et kuna elatisvaidluse ajal üks vanematest üldjuhul ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ega küllaldases ulatuses ei täida, tähendavad pikad elatisvaidlused enamasti lapse õiguste rikkumist.
Euroopa inimõiguste kohus on jõudnud seisukohale, et ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tuleb muu hulgas lähtuda sellest, mis on isikule kaalul.
Tallinna ülikooli kasvatusteadlase Tiiu Kuurme kinnitusel mõjutab vaesus enesehinnangu väljakujunemist ja asetab lapse ühiskonna kõige madalamatesse kihtidesse eakaaslaste silmis. Lapse sotsiaalne positsioon on vilets, kui ta on vaene, ja röövib lapselt usu iseendasse, aga just sellele võlgnevad inimesed oma elus edasijõudmise.
Koolikiusamise alla satuvad just need, kes on veidi teistmoodi ja kellel on viletsamad rõivad.
Teine aspekt on kasvatusteadlase sõnutsi see, et vaesuse tõttu kannatab sõpruskond ja vajaka jääb sotsiaalset kapitali. Lapse kultuuriline kapital kujuneb muu hulgas harrastuste kaudu, aga need on teadupärast valdavalt rahalised. “Ta ei saa oma võimeid välja arendada. Vaesus on ebavõrdne stardipositsioon ellu,” tähendas Kuurme.
Teadlane nentis, et ametlikult käib suur hala, miks lapsi pole, aga kui lapsed kusagilt tulevad, ei leita aastate jooksul perele abikätt. “See väljendab Eesti riigi riiklikku suhtumist probleemi,” jäi ta seisukohale.
Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld möönis, et laste heaolu ei huvita kedagi. Ta sõnas, et kordab pidevalt naistele, kellel kohtuasjad pooleli, et tark ei torma, sest ametnik ka ei torma. Viimase aja uus mantra on Orupõllul “otsustan poole vähem”. Ta tõdes, et huumorita tema töös läbi ei saa, aga Haini puhul on see huumor läbi pisarate.
Esimene reaalne samm vastuolulise olukorra lahendamiseks on riigikogu liikme Liisa Oviiri toetus Pärnu naiste tugikeskuse ettepanekule, et elatisabi oleks kättesaadav kogu kohtumenetluse ajal, mitte ainult mõne kuu vältel. Oviiri arvamuse kohaselt oleks selline muudatus hea vaheetapp suuremale ümberkorraldusele, et Eestis eksisteeriks nagu paljudes ülejäänud riikides eraldi kohtuliik pereõiguse asjadeks, tagamaks menetluse kiirus ja diskreetsus. Oviir tõdes, et kaks aastat menetlust kurnab rahaliselt, aga ka emotsionaalselt. “Kokkuvõttes on see parem eelkõige lapsele: tema ümber toimuvad ebameeldivad asjad saavad kiire lahenduse,” rääkis ta.
Oviir tunnistas, et seadusemuudatused võtavad aega ja Hainit ei aita kavandatav muudatus tõenäoliselt kuidagi. Viie lapse emal on tekkinud lootusetuse tunne, ent ta ei saa enam midagi teha. “Olen käinud kohtuistungitel, esitanud tõendid, mis iganes nad nõuavad. Pean oma elu elama nii, nagu see on, ja lapsi kasvatama,” lausus ta.
Säästmine sai karistatud
Haini Iloneni teenindajapalk ja kerkinud lastetoetus annavad täpselt nii palju välja, et toimetulekutoetust perele ei võimaldata. Toimetulekupiiriks on seatud 780 eurot ja sellest peab jätkuma kuue inimese toiduks, tervise ja hügieeni, rõivaste ja harrastuste ning vaba aja veetmise tarvis.
Haini kasutas suuremate ostude puhul raha kõrvale panemise meetodit, et iga kord kui poes kaardiga maksis, ümardas pank summa täiseuroni ja sendid kanti automaatselt kogumiskontole. Toimetulekutoetuse vajaduse väljaselgitamisel võetakse aga arvesse kõik summad, mis Haini arvelduskontole laekuvad. Kui Haini ema teeb tütrele ülekande, loetakse see sissetulekuks ja selle võrra pere toimetulekuvõime ametnike silmis tõuseb. Kui Haini lastele saabaste ostmiseks 150 eurot kogumiskontolt oma arvele tõstis, arvestas ametnik säästud pere sissetulekuks. Haini seletas küll, et see on ju tema enda raha, mis ta kõrvale pani, aga reeglid olevat teistsugused.