Pärnu-Jaagupi Vabadussamba tükke peideti tuleviku nimel

, ajaloodoktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimesi ülesandeid oli asuda 1945. aastal purustatud Vabadussamba taastamisele. Purustatud samba tükkide peitmise lugu aga on veel lõpuni rääkimata.
Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimesi ülesandeid oli asuda 1945. aastal purustatud Vabadussamba taastamisele. Purustatud samba tükkide peitmise lugu aga on veel lõpuni rääkimata. Foto: Sergei Seelandi fotokogu

Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimees Mati Rosenstein andis koos Halinga turvakodu kaastöötajate Urve ja Rain Lehispuuga 27. oktoobril 2017 Põhja-Pärnumaa (varasema Halinga) valla Pereküla Karantso talu peretütarde Anne, Eha, Helle ja Mare nõusolekul Pärnu muuseumile üle Pärnu-Jaagupi algse Vabadussamba säilinud ülemise osa, kuubikujulise (36x34x35 sentimeetri suuruse) punasest graniidist poleeritud kiviploki. Sellel on piibli viide “Ilm 2, 10” ja numbrite kohal sõnadest “Ole ustav surmani” vaid osaliselt näha tähed “usta”.

Pärnu-Jaagupi esialgne kullatud kirjadega Vabadussammas avati samalaadsete mälestusmärkide rivis Eestis kuuendana ja Pärnumaal kolmandana 24. septembril 1922.

See monument õhiti 1945. aasta augustis. Samba tükke viisid rahvuslikult meelestatud inimesed koju, aga pandi ka surnuaia müüri sisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles