Kalev Vilgats: Kadunud kui tina tuhka

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Mis ühendab Ivar Kadakut (2006), Maris Järve (2007), Kuldar Kivilot (2007), Gear Mattiesenit (2010) ja Johannes Keremet (2017)? Kõik nad on mingil aastal jäänud kadunuks kui tina tuhka. Nad kõik alustasid kuskilt oma teekonda ega jõudnud sihtpunkti ja lähedased pole neid enam näinud. Kogu Eestis on aastate jooksul teadmata kadunuks jäänud poolsada inimest. Kadunute nimekiri ulatub paarikümne aasta taha.

Kümned kaaskodanikud on panustanud Johannese otsimisse oma aega ja riik politseiressurssi. Aktiivne otsimine pole andnud tulemusi. Edaspidi kontrollitakse ilmselt uusi vihjeid ja loodetakse, et lugu siiski laheneb.

Miks oli vaja ööklubist üleriieteta väljuda ja milline oli Johannese tegelik seisund, ei oska keegi enam öelda. Mida tähendab väide, et “noormees polnud ülearu purjus”? Kui palju on “purjus” ja kust algab “ülearu”? Kas “tuterdamine natuke pehmema sammuga” ei näita, et vestibulaaraparaat ei taha peremehele kuuletuda? Et õigem olnuks maha istuda ja mõnda aega vett juua?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles