Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pärnu linnabussid viiakse üle rohegaasile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pärnu 27JUN17 Tartu kolleegid abis pärnakatel uute busside ettevalmistamisel liinile laskmiseks. Buss , ühistransport , linnaliinibuss. Foto Urmas Luik / Pärnu Postimees | FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees/

Pärnu linn võtab esimesena Eestis busside mootorikütusena kasutusele kohaliku taastuvenergia – rohegaasi.

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (PÜTK) esitas keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) taotluse saada vastavale projektile toetust. Riigile kuuluv KIK hindab taotlust ja teeb otsuse 35 päeva jooksul.

Et katta biometaani kasutuselevõtuga seotud lisakulud, taotletakse Euroopa ühtekuuluvusfondist toetust 673 884 eurot ja projekt peaks algama järgmise aasta teises kvartalis.

Biometaani kasutuselevõtt vastab valitsuse kinnitatud "Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020" eesmärkidele, mille kohaselt taastuvatest energiaallikatest toodetud kütused peavad aastaks 2020 moodustama kümnendiku tarbitavatest transpordikütustest.

Eestis on projekti tarvis, et muuta mootorikütuste kasutuseelistusi, aidata täita taastuvenergia transpordieesmärki ja tekitada biometaani tootmise ja tarnimise alustamiseks vajalik nõudlus.

Tänavu 1. juulist on Pärnu bussiliikluses kasutusel uued keskkonnasõbralikud bussid, millest 23 vastavad kõrgeimale emissioonistandardile euro 6, ülejäänud viis vastavad standardile euro 5. Koostöös vedaja AS Sebega on Pärnus liinidele toodud 18 surumaagaasiga (CNG) sõitvat autobussi ja rajatud teine CNG-tankla.

Töö loodushoiu ja jäätmekäitluse tõhustamisel, CO2 emissiooni vähendamisel ja Eesti energiasõltumatuse suurendamisel jätkub kõnealuse projektiga, mille käigus viiakse 18 bussi üle biometaanile. Rohegaasibusside aastaseks kilometraažiks plaanitakse 1 724 800 kilomeetrit. Projekt aitab aastas kokku hoida 9724 tonni fossiilset süsinikdioksiidi (CO2).

Tagasi üles