Maapoodide suretamine jätkub (1)

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Inimene saab siit vajaliku kauba kätte või tellime talle selle kohale, ta ei pea seepärast Pärnusse sõitma,” ütleb tulundusühistu Sinilind juhatuse liige Aleksander Lind, kes ühena esimestest Kilingi-Nõmmes erapoega alustas.
“Inimene saab siit vajaliku kauba kätte või tellime talle selle kohale, ta ei pea seepärast Pärnusse sõitma,” ütleb tulundusühistu Sinilind juhatuse liige Aleksander Lind, kes ühena esimestest Kilingi-Nõmmes erapoega alustas. Foto: Mailiis Ollino

Kilingi-Nõmmes avas veel enne krooni tulekut üüripinnal uksed kauplus Sinilind, mida rahvas selle omaniku Aleksander Linnu järgi suupäraselt Sassi poeks kutsub, tõtates sinna, kui näiteks laupäeva hommikul läheb vaja õnge või pühapäeva õhtul taskulambi patareisid.

Nüüd hakkab Saarde vallavolikogu liikmest poodnikul võhm lõppema, sest Toompeal tehakse seadusemuudatusi kõrge mäe otsast alla vaatamata ja mõõdetakse sama latiga nii linna suurtele kaubakettidele kui maakoha väikestele erapoodidele.

“Alkoholi- ja tubakapoliitika, mida praegu ellu viiakse, on jõukohane suurtele, aga väikestele täielikult tappev. Polegi muud, kui pane uksed kinni ja astu mängust välja,” möönab Lind, kes 27 aastat tagasi alustas siitsamast komisjonipoega ja on ajaga laienenud suuremasse saali. Sortiment ulatub toidukaubast elektroonikaseadmeteni, kodukeemiast kosmeetikatoodeteni.

Läti piirini jääb siit paarkümmend kilomeetrit, sealt veidi edasi Ramata külas on lõunanaabrite lähim toidu- ja alkoholipood. Sinilinnu omaniku jätab see teadmine külmaks, kuid närvi ajab tubakaseaduse muutmise seadus, millega piltlikult öeldes kästakse sigaretipakid leti alla panna. Alkoholiriiulite ees peaks nagunii juba rippuma vähemalt kardin. Põrandapinda on erapoes aga nii napilt, et ümberkorraldused sellele ei mahu. Ja ümberehituse tegemine käib üle jõu, sest käive on väike ja müüjad pole tööle võetud vabatahtlikuna.

Seadusandja ärgu puutugu väikesi ettevõtjaid, meie oleme tööandjad ja naistele on töökohad väga tähtsad. Aleksander Lind

Kuigi linna keskel on suur ja äärelinnas väike Coopi pood, andis Sinilinnus 400 inimest allkirja maapoodide säilimist toetavale petitsioonile. Väikekaupmeeste liit kogus kõikjalt riigist ligemale 31 000 allkirja (neist 3831 Pärnumaalt), milles kutsutakse riigikogu ja valitsust loobuma plaanitud piirangutest jaemüügi korralduses ehk alkoholiaktsiisi tõusust ja tubakatoodete silma alt panemise nõudest müügikohtades. Petitsioonis märgitakse, et ruumipuudusel ei ole ümberkorraldused paljudes kohtades võimalikud või vajavad suuri investeeringuid. See seab ohtu maapoodide jätkusuutlikkuse ja töökohtade püsimise.

Maapoed on palju enamat kui ostu-müügikohad, neisse on riigiettevõte Eesti Post surunud postipunkte, sinna on viidud panga- ja muudki teenused. Seda kõike läbi kriipsutada on liig isegi ülikannatlikele maainimestele.

Tulundusühistu Sinilind kaupluses üle 20 aasta müüjana töötanud Ly Raid ütleb, et poes käidi veel petitsiooni ärasaatmise järel küsimas, kas saaks allkirja anda, ja tuntakse muret tuleviku pärast.

“Kui kulukaks läheb meil poe ümberseadmine seadusesse kavandatud nõuete järgi, saame teada siis, kui see tehtud on. Kas sellel investeeringul on mõtet, sest ega tubakatooted sellepärast kellelgi ostmata jää, kui need on kusagile varjule pandud,” arutleb Rand. “Ja ühtegi kauplusetöötajat ei saa panna noort inimest ümber kasvatama. Kui meil neid asju toodetakse, miks siis neid nii hirmsasti peita tuleb?”

Sinilinnu omanik avaldab arvamust, et sellised nõuded käigu suurpoodide kohta või võetagu alkoholi- ja tubakaseadust muutes aluseks erisused nagu käibe ja põrandapinna suurus.

“Seadusandja ärgu puutugu väikesi ettevõtjaid, meie oleme tööandjad ja naistele on töökohad väga tähtsad,” põrutab Lind, kelle sõnutsi on väikepoodidest tänu laiale sortimendile huvitatud hulgimüüjad ja ostjadki, kes ketipoodide “koplitele” eelistavad kodust õhkkonda.

Peaaegu samal ajal nagu TÜ Sinilind alustas väikepoodidega OÜ Mägi Trading, mis Pärnumaal esimesena maksis lõivu alkoholiaktsiisi tõusule piiriäärse Ikla külapoe sulgemisega. Jäänud on Uduvere, Are ja Suigu kauplus.

Mägi Tradingu juhatuse liige Evi Aidberg tõdeb, et tubakamüügist ei saa maapoed kasu, pigem maksavad peale, kui klient tasub suitsupaki eest terminali kaudu. Alkoholihinna tõus teeb aga murelikuks, sest mida kõrgem aktsiis, seda rohkem viiakse raha kangema joogi eest riigist välja.

“Maapoode hoiab üleval kindel ostjaskond. Ütlen ikka, et pood pole omaniku, vaid müüja ja ostja nägu, sest igas poes on kujunenud kohalike järgi kindlad kaubagrupid,” kinnitab Aidberg. “Aga inimesed teevad ise maapoe, kui nad ei too kogu kaupa Selveritest.”

Petitsioonile kogus osaühing allkirju Are ja Uduvere poes ja vaid mõne külastaja jättis aktsioon külmaks.

“Inimesed on mures, sest kes see viitsib sõita paki suhkru pärast linna, kui selle saab toa tagant poest. Kuigi veidi kallimalt, aga kui sõidukulu otsa arvestada, polegi vahet,” arvab Aidberg.

Massiarus avas samuti 1990. aastate keskel kunagises tarbijate kooperatiivi kaupluse majas poe OÜ Halco, mille juhatuse liige Valdur Sepp möönab, et elu (loe: poepidamine) on aina raskemaks läinud.

“Inimesi jääb maal vähemaks, Läti on lähedal, ainult suviti on liikumist ja võõrast rahvast rohkem,” nendib Sepp ega salga, et poepidamine maakohas käib entusiasmist ja missioonist. Seadusi muutes tuleks tema sõnutsi vahet teha, kas oled Tallinnas või sealt 200 kilomeetrit eemal.

Massiaru poest saavad piirkonna elanikud igapäevase toidu- ja majapidamiskauba. Siit lähimad poed on 12 kilomeetrit Kablisse või 17 Häädemeestele – autota inimesele on see läbimatu vahemaa.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti väitel on tema vaid ajakirjandusest lugenud, et selline petitisoon tuleb. Esmaspäeva õhtuks ei olnud riigikogu juhatus seda veel saanud ega sotsiaalkomisjoni suunanud.

Jüri Jaanson, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige:

Jüri Jaanson.
Jüri Jaanson. Foto: PP

Kuni jääb üles alkoholi ja tubaka väljapaneku keelu oluline riive põhiseadusega, ei saa ega ole võimalik meedet sisuliselt arutada. Praeguse seisuga väidab vaid üks, sotsiaalministeeriumi õigusanalüüs, et põhiseaduse riivet siin pole. Teised õigusanalüüsid on riive välja toonud.

Isiklikult olen seisukohal, et riive pole maapoodide väljasuretamise hinda väärt ega aita see meede vähendada alkoholi- ega tubakatarbimist.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles