Loomapojad inimeste nunnutamist ei vaja

Kui jänesepoeg näeb, et enam põgeneda ei jõua, peidab ta end rohu sisse ja üritab nähtamatuks muutuda. Foto: Henn Soodla

Tiiba lohistades meelitab tedreema matkajaid oma poegadest eemale, inimesed aga üritavad vigasena näiva linnu elu päästmiseks teda kinni püüda.

See pole sugugi haruldane pilt kevadises metsas, kus tärkavat loodust nautima tulnud moodsa aja inimesed soovivad head teha. Tegelikult ei vaja loomariik meie sekkumist.

“Sagedasem viga, mida inimesed metsas teevad, ongi linnu- ja loomapoegade “aitamine”,” rääkis keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.

Liialt tihti on ette tulnud, et leidja jääb põdratalle või metskitsevasikat valvama ja poputama. Ehk loomale inimese haisu juurde tegema.

“Täpselt sama lugu on karupoegadega,” lausus Talvi. “Enamasti on karuema küll poegade lähedal, aga kui pojad juhtuvad üksi olema, siis teinekord võtab inimene nad kaasa. Abituna tunduv loomalaps teeb ju nii armetut häält ja inimene lähtub oma mõõtkavast, et kindlasti on loom nüüd hädas.”

Tahtmatult halba

Ka pesast väljakukkunud udusulis ja värisevat linnupoega ei tohi puutuda ega tagasi pessa tõsta. Ikka selleks, et mitte oma lõhna linnule külge jätta ja et ema poega ei hülgaks.

Vanemad võiksid Talvi soovitusel oma lastele selgeks teha, et kui leitakse linnupesa või loomapoeg, tuleb kohe ära tulla. “Mida kauem inimene nende juures viibib, seda suuremat stressi loomadele tekitatakse,” selgitas bioloog. “Võib-olla ei julge linnuema siis kiiresti tagasi tulla ja pojad jäävad külma ja nälga või ei tule ema üldse tagasi.”

Kord metsast koju toodud lind või loom on aga määratud eluaegsesse vangipõlve või ootab teda lühike elu, sest parimalgi tahtmisel ei oska inimene metslooma ega -lindu õigesti toita, hoida talle sobivat temperatuuri ega õpetada metsas käituma.

Inimesed küll loodavad, et kasvatavad looma üles ja lasevad siis edukalt loodusesse tagasi, aga palju on juhtumeid, kus loomad inimeste kodus stressist surevad või vale temperatuuri tõttu haigestuvad. “Üsna palju linde-loomi hukkub inimeste päästeoperatsiooni käigus,” nentis Talvi.

Need loomad, kes õnnestub suureks kasvatada, näiteks põdrad ja karud, ei oska enam inimesi karta ja jäävad kergesti kas püssi ette, inimasulate ligidal koerte pureda või auto alla.

Seadus keelab sekkuda

Looduskaitseseaduse järgi on keelatud looduses lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seadus ei luba metslooma koju tuua.

Mõnikord tuleb siiski ette, et metsloom vajab inimese abi. “Sekkuda tuleb ainult siis, kui on ilmselgelt inimese tekitatud vigastus, näiteks kui maantee äärest leitakse kokkupõrke tunnustega loom või on lind lennanud elektritraatidesse,” rääkis Talvi.

Vigastatud linnu või looma leidmisel tasub helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313, et saada juhised, kuidas edasi käituda. Samuti võib nõu saamiseks pöörduda Eesti loomakaitse seltsi poole numbril 526 7117.

Vigastatud metsaelanikuga pole aga tegu, kui näiteks teder, sookurg või mõni muu lind tiiba lohistades inimeste eest põgeneb. Sel viisil meelitab ta ohtlikku vaenlast poegadest kaugemale.

“Sama lugu on jänesepoja või metskitsetallega. Kui ta on liiga pisike ega jõua põgeneda, peidab ta end rohu sisse ning üritab end armetult väikeseks teha. Kährikud aga teesklevad sel puhul surnut,” rääkis Talvi.

Sellistel puhkudel tuleb loom sinnapaika jätta ja kiiresti eemalduda. Küll vanemad oma poja peagi leiavad ja ohutusse kohta juhatavad.